Endiselt energiat täis.....Aosta - Lucca

Ho-ho-ho!
...... 30.06 Lõpuks sain siiski Aostast minema ning peale umbes kahte tundi kannatamist läksid nina ja korvad lukust lahti (nohu oli ning nina oli piisavalt kinni, et tunda end nagu kala kuival)........ ja avanesid ka silmad, et näha viinamägede või viinamarjaistanduste (või kuidas iganes neid nimetatakse? Palun keelepolitseilt abi.) võlu........ Vahelduseks oli tee ilma suurte tõusude ja laskumisteta ning isegi pigem allamäge.  Borgofranco d'Ivrea's käisin mingeid vahvlilaadseid asju, nimega Canestrelli, maitsmas...... ikkagi kohvipausi aeg jaaniiiiedasi. Olgu ära mainitud, et kuigi rattaga matkamine on suhteliselt odav reisimisviis, ning naftat ja gaasi ei kulu, on ka ratturil vaja kütust. 1 tass kohvi (espresso bensiini) per 50-60 km

Al fine, dopo il combattimento contro l'aqua riuscivo continuare verso Milano. Ho trovato un bell' regione di vino, assaggiata Canestrello, e poi a Ivrea ho persa la strada per Milano...... Non potete immaginare quanto sono stata felice per questa..... cosi potevo prendere una strada proprio nuova e sconosciuta per me :D

Finally, after fighting with water, i managed to continue towards Milano and believe it or not, but the road was almost flat, even going down. Somewhere not far from Ivrea I found those nice wineyards that you'll see on the pic.

 .....ja selles lossis veetsin ma öö. Majutajateks olid torinolased, kes lähedal asuva kiriku juures sörgiringi tegid.

.....la notte ho spesa in questo castello a Barone Canavese, dove mi ha ospitata una famiglia torinese.

.....and then I got lost, so i didn't go to Milano anymore, instead i took the road going to Torino. The plan was to stop in Chivasso but I decided to take a short break 20 km before the town.... there I met some locals, started to talk to them, and voila!! I ended up in this castle in Barone Canavese.

Siin siis ongi see kirik, mida ma vaatama ronisin lihtsalt selleks, et teha veel väike piknik oma ainsa banaaniga, enne plaanitud viimast 20 km sel päeval (plaan nägi ette potsatada Chivassos esimesse baari/kohvikusse maha, suhelda kohalikega ning vaadata jalgpallimatši kellegi ja kellegi teise vahel.... EM oli täies hoos). Aga nagu eespool mainitud, jäin ma ankrusse Barone Canavese lossis.

01.07  Hommikul nägin kui pikaks võib venida itaallase (majaperemehe) nägu kui ta ärgates avastab, et majas pole kohvi..... tagantjärele on see muidugi naljakas meenutus, kuid arvestades, et ka mind ähvardas bensiinita jäämine, võis isegi mu enda lõug tol hetkel asfaldini rippuda. Õnneks ärkas varsti ka perenaine, kes loomulikult teadis kus kohvivarud paiknesid :D.
Ma tõesti ei tea miks ma seda hernehirmutisekujulist puud pildistasin, aga siin ta on

La mattina ho visto  un' espressione di faccia molto divertente: l'uomo italiano, chi capisce che e finito tutto il caffe...... non si puo sopravivere senza caffe, non e possibile, non si puo credere..... Pero questa era una problema pure per me, perche uso il caffe come benzina (solo che sono piu economica rispetto le macchine.... 1 espresso per 60 km). Tra poco si svegliava anche la padrona che ovviamente sapeva dove era nuovo pacchetto di caffe :D

In the morning I realized again how important is coffee for Italians and for me as well: the patron of the house woke up and ofcourse wanted to have a coffe but there was no coffee left in usual place..... you will only immagine his face full of surprise (even horror).... poor him, and poor me (I use coffee as a petrol). Fortunately also the hostess got up and certainly she knew well where the coffee was. After fuelling with coffee i hit the road again...... i have no idea why did i photograph this tree...

 ...... ja kunagise asustuse jäänukid Arquata Scrivia lähedal.....koos amfiteatri varemetga (ilma ju ei saa).

.... historical settlement close to Arquata Scrivia

Öö sai veedetud Arquata Scrivia lähedal, magada küll üle 2 tunnikese ei saanud, sest nonde hipidega, kelle casa oli mia casa, oli lihtsalt liiga palju rääkida..... ja maitsta kodust virsikukokteili ning Poolast kotti sattunud Soplica't. Sellised gentleman'id ikka....üks kinkis mulle nii üliväga kena kaisulille (säärane pehme, mille sees on traadist vars), et riputasin selle Massimole kaela ning seal püsib see endiselt.
Mis te arvate kui hää rattasõidu vorm mul järgmisel (või noh pigem jätkuval) hommikul oli??? :D

02.07  mingem üles mägedelle.... päev täis ilusaid kuristikke ja jõeorge.
 
Su, su! Uno, due, tre, quattro, cinque, dieci, cento passi (https://www.youtube.com/watch?v=KUpcxdg2Iqs). Un giorno pieno di posti belli

Up to mountains again...

 Kohvi/wc paus ...... ma ei ütle, et peate keskele pihta saama, aga kakage vähemalt sisse! Aitäh!

Coffee/toilet break...... and an instruction how to behave in the toilet

 Õhtuks jõudsin koledaimasse randa, mida kunagi olen näinud (Chiavari). Nimelt oli rand teest eraldatud raudteega, seal olid liiva või kaljude asemel mingid ebamäärased kivid ning võrkpalliväljak nägi välja nagu puur või vangla...

 .....e poi per il contrasto mi sono trovata sulla spiaggia piu brutta che ho visto (Chiavari).... non la potevo usare come un albergo di mille stelle, quindi ho scappata a La Spezia.....

....after beautiful mountains, valleys and rivers I arruved to the ugliest beach I've ever seen (Chiavari). To get there I needed to go under the railway (which means that its not very comfy for cyclers), there was no sand nor rocks, but some stones.....shower was not very cheap and the volleyball pitch looked like prison.... I escaped

 Igatahes ei vastanud see mu ettekujutusele tuhande tärni hotellist. Põgenesin La Speziasse (mis tähendas kena tõusu 700 m pääle

......attraversando un po' di montagne

...to La Spezia, crossing some foggy mountains

....ning laskumist ööpimeduses.... nägin vaid valget joont, mis tähistas tee äärt). Muide tol päeval toimus jalka EM-l kohtumine Itaalia ja Saksamaa vahel..... Itaalia sai tappa, kuid inimesed kellega koos pizzerias vandesõnu (cavolo di mer**, ca**o jne)sai pillutud, olid pääle mängu lahedad edasi. Niisiis käisin kohalike noorte füsioterapeutidega Vara jõge ning La Spezia parimat väliööklubi avastamas. Vamos a bailar!!!

Questa sera c'era il partito di calcio tra Italia e Germania..... come tutti sanno Italia ha perso, pero cmq ho speso un bella sera guardando il partito, esplorando il fiume Vara e ballando in discoteca aperta piu vivace dell' citta

03.07  Luccasse. Tee peal hüppasin rannastki läbi ning pidasin seal siestat. Raske oli leida avalikku randa, kus võiks rahulikult ujuda, ilma et mingid surfari välimusega tüübid mind sealt välja ei vilistaks (lainetus olevat olnud liiga tugev :D :S). Igatahes ankrusse jäin Luccas, mis on juba Toscanas. Veiniväljad, siit ma tulen. Alustuseks siiski vaid mittemidagiütlev tänav...

La Spezia - Lucca. Ho fatto siesta sulla spiaggia di Lido di Camaiore..... perche e cosi difficile trovare una spiaggia publica?? Per sera arrivava a Lucca (assomiglia tanto a Siena)

Way to Lucca. Why is it so hard to find a public beach? Finally I found beach for siesta and swimming without angry lifeguards (they told that waves were too big :/). In the photo there is just another house of Lucca...... nothing special (actually the town was really beautiful, as most of places in Toscana, I was just so tired of beauty that i didnt take any photos there)

...ja sama jutukas jõgi (Serchio)

... river Serchio

Majutajaks sel korral barista lokaalist, milles tegin selle reisi esimesed aperitivi.

La notte ho passato a Lucca. Mi ha hospitato barista dal bar dove ho fatto i miei primi apperitivi durante questo viaggio......

04.07.... järgneb ühel heal päeval