Algus

 Tokaj. Allpool paistab kahe jõe ühinemiskoht. :D

The Sea-eye lake.... and me

Natuke balinkat ja šokolaadilikööri

Tarcal de Janeiro :D

Judit, Anu ja Tokaj

Monument veinijoojaile?? Statue for wine lovers?? Why not.?

There is always a possibility to climb, wherever you are.

Veinikeldri omanik. The owner of the wine cellar

Wait, wait,  I am coming with Tokaj wine :D

Tervitused Ungarist Gavavencellö külast. :D
Peale 41 tunnist teekonda jõudsin lõpuks külla oma Potenza toanaabrile Juditile.
Aga alustagem A-st. Start oli Valga mnt alguses Lõunakeskuse lähedal.....enne sinna jõudmist täiendasin oma pagasit veel Teekonna kommidega (traditsioone tuleb ikka elus hoida :D) ning hakkasin rõemsalt Elva poole kõndima. Kaugele ma ei jõudnud, sest tee ääres peatus auto, tuttava inimesega roolis- Eestis seda ikka juhtub....
Üritan väikest statistikat teha.... kes peamiselt hääletajaid sõidutavad?
Tartu->Rõngu - Gert (Eesti). Loodusteadused
Rõngu-> Valga - Selgeltnägija PVC panija, kelle nimi ei meenu (Eesti)
Valga- Poola piir- poolakas Slawek (mu poola keele oskus paranes tee jooksul vähemalt kraadi võrra)
Poola piir- Kumiala (Bialystoki lähedal) - leedukas Arvis..... tüüp oli nii väsinud, et jättis lihtsalt auto teeperves seisma ning tegi väikese uinaku :D..... mina samal ajal lihtsalt tiksusin ja mõtlesin elu üle järele.... esimene mõte oli, et tahaks ise pikali visata ning kusagilt sooja teki pihta panna...
Hommikul tuli mõned head kilomeetrid kõndida, et mitte muutuda külmutatud lihaks...
Kumiala- Lubartow- poolakas Adam
Lubartow- Niemce- poolakas, kellel oli suus vaid poola keel (inglise keeles teadis ta siiski üht sõna - sex)
Niemce- Lublin - poolakas Pjotr. Ettevõtja
Lublin- middle of nowhere- poolakas Michal. Tudeng ja manager
....-> Rzeszow..... palju erinevaid autosid.... alzheimer... üks isegi naine (üllatus-üllatus)
Rzeszow- Pacin (Ungari)- moldova-venelane Sergei. Skulptor
Pacin- Sarospatak- jalgsi.... külm öö oli
Sarospatak - Rakamaz- ungari rekkamees Zoltan
Rakamaz- Gavavencellö- Zoltan ja Miklos. Põllumajandus.
Hommikul nii umbes kella 7 ajal üllatasin oma ekstoanaabri ärkvele, helistades ja teatades, et olen ta maja ees..... Mis ma oskan öelda? Külalislahkuse üle küll vinguda ei saa. Kiusasime Tokaj veinikeldri omanikku, vallutasime Eesti kõrgeimast mäest veel kõrgema mäe ja nautisime jahedat-tuulist kevadpäeva. Suur oli sõprade üllatus kui ütlesin, et kohuke ei eksisteerigi ainult Ungaris :D.
Natuke kaootiline see tekst sai, aga vähemalt sama hullud on olnud kolm esimest reisipäeva.
Päris külm on...aga siiski roheline ja õitsev
Homme jälle!