U23 Euroopa meistrivõistlused epeevehklemises

Nüüd siis on välja öeldud põhjus, miks too reis üldse ette sai võetud. :D
Kus ma nüüd pooleli jäingi..... ahjaa, nüüd oli jälle võimalik rääkida. Muide Plovdivis rääkis suurem osa inimesi, keda ma juhtusi kõnetama, inglise keelt. Need, kes ei rääkinud, oskasid vene keelt.... seega problema njet! Väga sümpaatne linn, üks mu lemmikuid Budapesti, Murcia ja Matera kõrval. Loodusprotsessid olid Eestist nii umbe kuu jagu ees: kõik õitses, lõhnas ning puud olid täies lehes. Peale saabumist jäi 2 ööd aega võistlusteks välja puhata. Muidugi tuli veel võistluseelsel päeval natuke bürokraatiaga tegelda (akrediteering, osavõtumaksud jne) ning kerge võimlemine ette võtta, et lihased ära ei unustaks mis see vehklemine õigupoolest on.
Võistlusest siis niipalju, et ega midagi hõisata pole..... aga nutta ka mitte. Alagrupis võitsin rumeenlast, leedukat, iisraellast ja hollandlast nimega Tulen (tegelikult ta eriti ei tulnud, niisiis pidin ise teda torkama minema), tappa sain itaallaselt ja poolakalt (kuigi viimase osas oleks tahtnud kohtunikuga vaielda, aga ärgem mingem liiga vehklusspetsiifiliseks ;)). Algus oli hea, aga lõpp läks nii nagu....... nohjah. Ehk siis: peale alagruppi olin 21, mis tähendab et vastaseks pidi tulema 64+1-21=44  ehk 44. asetusega vehkleja
 (64 tähendab, et võistlustules on 64 vehklejat, kes tahavad pääseda 32 hulka..... +1 seepärast, et 64.asetus läheb vastamisi 1. asetusega, 63. läheb 2. asetusega jne..... ehk vastaste asetuste summa on 32 hulka pääsul alati 65....... enda vastase asetuse teadmiseks pean niisiis lahutama 65-st enda asetuse ehk 65-21=44 :D. Võib-olla tundub veidi segane ja tegelikult pole seda mõtet siia kirjutada, aga palun andeks).
See salapärane 44. oli vana "vaenlane" ukrainlanna Svystil.  Algus oli tasavägine, aga nii umbes 5:5 seisu päält otsustasin (või kui päris aus olla, siis tegelikult oli see plaanitud nii) ma paar korda mööda torgata, andes talle sellega võimaluse ära karistada. Siis läks lappama ja lõppseisuks jäi 15:10 ning 34. koht (68 meid oli, nii et jäin ikkagi esimesse poolde...kui see vaid lohutaks).
Kokkuvõttes jäin siiski rahule, sest erinevalt mõnest võistlusest ma seekord nautisin vehklust 99%.
Merci, Ciao! (kuigi Bulgaaria keel pole romaani keel, kasutavad nad igapäevaselt siiski neid sõnu)