Donate the trip

You can donate the trip. Account: Anu Hark, EE862200221067441148

laupäev, 15. oktoober 2016

The end of the world....

well, well, only the end of Sardinia, but considered that it's an island I'd say that it's always the end of the world when one arrive to the coast.
Per un' isola la costa e sempre il fine della terra,vero?
Saarel on rannikule jõudmine alati võrdne maailmalõpuga. Või mitte??

12.07  Urzulei - Porto corallo 
Urzulei. Tagantjärele on raske mõista miks ma ärkasin nii vara. Perche mi sono svegliata cosi presto? Je so' pazza...Why did I wake up at 6.30?

Mingil teadmata põhjusel olin hommikul peale peaaegu 6 tundi magamist ikka veel väsinud..... Nälg ka näpistas.... kui niimoodi vingumist jätkata, võib peagi vingumürgitusse surra :S. Vähemalt viis tee Santa Maria Navarrese-sse minnes suuremas osas allamäge..... kuid seal ei olnud eriti palju põldmarju ega ka teisi puuvilju, nii et hommikusöök lükkus hilisemaks.

Non so perche, ma ero ancora stanca, anche se avevo dormita gia 6 ore..... Vabbuo, non avevo bisogno di svegliarmi cosi presto, tutto colpa mia. Al meno la strada per Santa Maria Navarrese era in discesa..... in maggioranza. Problema era che sulla strada non c'erano le more e i altri frutti..... niente colazione.

Marjade asemel oli hoopis see asi.  I frutti non ci sono.  No berries, but there are some other plants.

Muide, natuke enne mere äärde jõudmist sain siiski kena marjasaagi, küsisin baarist veidi piima ning sain veel hulga tomateid pealekauba..... tšempionide eine missugune. Siesta rannas....ronisin veidi kividel/kaljudel ja vaatasin kuidas noored poisid kaskadööritrikke tegid- nimelt oli kaljult vette hüpates vaja tabada umbes 1m2 suurust ala, mille all oli süvik.... mööda hüppamine oleks olnud saatuslik. Rannas olles istusin loomulikult mändide kaitsvas varjus ning rääkisin juttu ühe abielupaariga Roomast. Millegipärast tüütas lebotamine juba kella kaheks ära, ning plaanist teha nn puhkepäev sai hoopis 110 km väntamist.

 Vicino a mare ho trovato un po' di more, meno male. Andavo al bar, chiedevo se mi possono dare 100 ml di latte.... si, 1 euro perfavore! :O Ma com'e possibile???? Grazie mille..... Cambiavo il bar e chiedevo di nuovo. Questa volta andava meglio e impegnata mi ha data pure un sacco di pomodori dal giardino. Le more con il latte, poi pomodori con un po' di sale.... colazione tipico sardo :D ;D.
Dando che avevo fatto troppo lunga strada giorno passato pensavo di fare un giorno di riposa - andavo al mare, facevo un bell nuoto e un po' di arrampicata nelle rocce etc. Tra 3 ore ho capito che non so stare ferma.... non c'era un posto per lasciare la bici pure..... quindi invece di riposare andavo altri 80 km.

Near to the sea I finally found some blackberries. I went to a bar, asked for 100 ml of milk and had my breakfast: blacberries with milk and some tomatoes with salt as the dessert. As the last day has been really long and hard I thought to make an easy day, just to be on the beach and do some trekking. After some swimming, climbing on the rocks and sunbathing (under the pines ;D) I already felt somehow nervous...... It was the sign that I was missing the road. So, Instead of resting I biked another 80 km.
Mereelukas, kelle sukeldudes korjasin. Some seafood?

Kohvipaus Bari Sardos. Raadiost kõlas ülitihti see lugu, niisiis jagan ka teiega:

Quando faceva "benzina" a Bari Sardo, sentivo questa canzone al meno 2 volte.

During the coffee break in Bari Sardo I understood that "Vorrei, ma non posto" was the hit of this summer, so I share it with you: 
https://www.youtube.com/watch?v=yKT_euhimTk

Öösel jõudsin Villaputzusse, tundus kuidagi igav ja tühi, niisiis otsustasin ikka mere äärde minna. Porto Corallos oli kämpingu ala, kuhu oli hea lihtne sisse hiilida, kena soe dušš võtta ning randa magama kobida. Mitte et see rand seal väga mõnus oleks olnud...... pigem kivine, tolmune...aga väsimus ei küsi :D. Mingid kämpingu kliendid võlusid mulle veel hää rammusa pizza kusagilt välja. Super+lux

Per la notte arrivavo a Villaputzu, che sembrava morta, quindi capivo che per trovare gente era meglio andare al mare. Lo facevo..... cmq la spiaggia e sempre meglio per dormire. A Porto Corallo ho trovato un camping.... entravo, facevo un bell' doccia (nessuno non mi fermava), e andavo via. La spiaggia non era molto bella, pero ero cosi stanca che dormivo cmq.

At night I arrived to Villaputzu but it was so empty that I decided to keep going until the seaside. It was much more lively there.... lots of restaurants, camping where I took a shower because nobody told me that I won't, and some customers of the camping who donated me with a tasty pizza. The only thing I was missing now was sleeping. No problem with that: there was the sea, some rocks and bushes, my yoga mat and sleeping bag. Almost the paradise I'd say.....


13.07  Porto Corallo - Cagliari
On koit, kuninglik loit, valguse võit!! https://www.youtube.com/watch?v=i-6tLn6hQ7Q Porto Corallo

Kuidas see hommik nii kiiresti saabus??? Ei-ei, ega ma unine polnud, probleem oli pigem selles, et ärkasin juba enne koitu. Niisiis õigem oleks vast küsida kuhu see uni nii kiiresti kadus??? Egas midagi, nael kummi! Natuke peale Muraverat jõudis mulle järele grupp kolleege, kes tegid samuti tour de Sardegna't. Need olid Aniello, Natale, Nicola, Riccardo e ning veel kaks härrat, kelle nimed on ununenud. Milline rõõm, 80 km heas seltskonnas (et ikka kauem olukorda nautida eksisime igaksjuhuks Cagliarisse sisenemisel ära.....). Avastasin, et baklazaan ja Ichnusa õlu ei ole hea kombinatsioon lõunaooteks. Peale seda pausi ei olnud ma võimeline normaalselt hingama umbes 6 tundi..... jõle s**t oli olla ikka. Võib-olla oli mu enesetundes veidi süüdi ka liiga kiire tempo.... tavaliselt ma ei sõida 90 km 5 tunniga (pigem ikka 7 tunniga).

Vicino a Muravera ho trovata un gruppo di colleghi miei -  erano sei signori dal vicinanza di Salerno: Nicola, Babbo Natale, Riccardo, Aniello e altri due (purtroppo non ricordo piu i nomi). Anche loro hanno fatto un giro di Sardegna in bici. Che bello andare in gruppo a volte.... specialmente in salita.... meno faticosa e molto piu divertente. Solo che prossima volta non mangiero melanzani e birra insieme..... non e un ottimo combinazione per il mio stomaco (5 ore non potevo respirare).
Per godere piu questa bella giornata abbimo sbagliato la strada.... cosi potevamo fare piu lunga strada insieme :D ;D

A bit after Muravera I met six guys from Salerno who were also going to finish the trip around Sardegna in Cagliari. So we continued together. You know, even though i like to travel alone, it's  wonderful to have companions sometimes. Much easier and funnier to go uphill :D. But its not so good idea to have a beer break and eat eggplants.... they don't match very well in my stomach..... I was't able to breath normally at least 5 hours. Maybe the problem was also the temperature and the tempo, which was much faster than my usual.





kanjon. ka seal jões polnud vett. No water in the  river.



Uno, due, tre, quttro, cinque, dieci, cento passi (Modena City Ramblers)

Reisikaaslased. Travel companions for last 80 km of Sardegna.


 Igatahes Cagliarisse me jõudsime ning erinevalt motiveeritud ja kaameratega varustatud Jaapani turistidest me lihtsalt lebotasime Cagliaris Piazza Amendola pargipingil sajandite vanuse Ficus macrophylla all. Parim päikesevari, mida soovida.

Abbiamo passato il pomeriggio sotto questo ficus che ci ha dato benissimo ombra.

We passed the afternoon under this tree, as it's normal for homeless travellers. It was the best protection against sunshine.
Teenitud puhkus. Riposa meritata sotto l'albero. Taking a rest that we really deserved.

Päikesevari. Amo questo albero. Sotto lui ho fatto picnic due volte :D.
Õhtal ekslesin vanalinnas, otsisin inimesi.... neid oli palju, aga otsisin just selliseid, kuidas nüüd öelda- mõttekaaslasi, kellega pole oluline mida teha, huvitav on nagunii. Kuues meel toimis. Leidsin grupi noori, kellel oli just aperitivi pooleli, ühinesin...... ja nii ma veetsingi 2 päeva Cagliaris Marco, Alessandra, Giorgio, Mari Lu ja teistega.
Amigos de Cagliari



neljapäev, 13. oktoober 2016

Attention! Goats on the road. Ettevaatust, kitsed teel!

11.07 Macomer-Nuoro-Urzulei
Ei jõua ära oodata, millal ükskord Gennargentu rahvusparki saaks. Niisiis teele, teele! ...hoolimata sellest, et Macomer ja lähedane piirkond mulle tegelikult väga meeldis. Väiksed külad Silanus ja Bortigali oma kondiitrikunsti, mägede ja muheda rahvaga, Macomer ise sama mõnusa nn auraga.... jne.

Sebbene mi piaceva tanto Macomer e piccoli villagi intorno (Bortigali e Silanus con tutti i dolci locali...), volevo andare avanti per arrivare a Parco Nazionale del Gennargentu. Maggior parte delle specie endemiche a Sardegna si trovano la e pure le montagne, il canyon e belli pareti per arrampicata ci sono. Quindi via!

Although I liked Macomer and the region nearby I was looking forward to go to Gennargentu National park close to eastern coast of Sardinia. Still I needed to taste some local pastries/sweets before getting in the hot heart of the island..... In Bortigali and Silanus there were some specialities.

 
Lahkumine Macomerist. Goodbye, Macomer! Una mattina mi son' svegliato, o bella ciao, bella ciao, bella.....Macomer!

Keskpäevaks olin jõudnud saare keskele, mis omakorda asus..... kusagil..... soe oli
Mezzogiorno in centro di niente.
For the middle of the day I got in the middle of the island in the middle of nowhere

Sardiinia keskel, asulatest kaugel, nagu oleks savanni sattunud. Cuore della Sardegna- quasi come la savana.
Läbisin kiiresti suhteliselt igavana tunduva Nuoro linna, ning panin kärsa likku väikeses kohas nimega Oliena. Tinutasime siis sealkandi noorhärradega hääd kohvi ja veidi halvemat, kuid siiski head kohalikku õlut Ichnusa (kuigi kusagil oli kirjas, et toodetud Milanos.... aga tegelikult väljaspool Sardiiniat seda eriti ei müüda). Pildil olev järv on juba rannikule lähemal ning maastikupildist on näha, et hakkan lähenema sihtkohtadele.
La citta Nuoro ho attraversata veloce, senza fermarmi troppo, perche sembrava un po' noiosa. Preferivo fare un' pausa ad Oliena (un piccolo villaggio).... pausa di caffe ed Ichnusa (la birra che si beveva ovunque in Sardegna)......e continuo, passo questo lago, e dalla bellezza di paesaggio capisco, che sono gia vicino alla destinazione.

Lago del Cedrino
A Dorgali assaggiavo i diversi tipi di pecorino in un piccolo caseificio, volevo comprare un pezzetto di 100 g, ma non si vende quantita cosi piccole :( ;(

Parco Nazionale del Golfo Orosei
potentsiaalne ööbimiskoht, kuid liiga varane aeg... Hotel for next night?? Too early for that.
Ülevalpool... nii umbes 1,5 tunnise tõusu järel oli kõik rohelise-kollasekirju.... vahelduseks ka mõned hallid kaljunukid
Che bellezza delle montagne..... tutto pieno di piante... fioriti o non fioriti, pero sempre misteriosi :D (non so di quale specie sono)
It was full of this kind of plants in the mountains.... everything was yellow-green or viceverse
Puu või põõsas...või lillekimp
Peaks nõlvakalde ära mõõtma...aga võib-olla seisin ma viltu...
Mägi, mida mööda saab liikuda ainult üles. Rise up, don't falling down again! On the other side of that mountain there is a paradise for rock climbers. Sull' altro lato della montagna c'e il paradiso per i scalatori.

Kahju, et pimedus hakkas peale pressima ja et jalgrattaga on raske matkaradadel liikuda, muidu oleks kanjonisse laskunud. Sääl pidi laskumine kohati päris põnev olema (umbes nagu mööda uksepiitu ronimine)

Purtroppo non ho visitato il canyon, perche faceva gia tardi e in bici non si puo muovere sulle vie di trekking. Mi hanno detto che e molto bella ed eccitante arrampicare la.

It's a pity that I didn't go trekking in the canyon and the other side of mountains, where the climber inside me would have been really excited. The problem was the late hour, my tiredness and my dear friend Massimo, who has not "born" for riding on trekking routes :D
Taamal paistavad mingid märgid kanjonist. There is a canyon somewhere there.
Halvad uudised: kuigi päikese kokkupõrge kaljuga on ilus vaadata, tähendab see siiski seda, et tõusu lõpu ning 15-20 km laskumist pean ma tegema pimeduses. Hip-hip hurraaaa!! Ah et miks ma tipus magada ei võinud? Duši vajadus oli väga suur ning üksjagu jahe oli.

Tramonto e sempre bella, ma questa volta significava che dovevo andare altri 4 km in salita e poi 15 km in discesa come se fosse cieco.

Sunshine, sunshine reggae, I've got a message for you: It's gonna be dark in a while :(, and I wasn't even on the top yet.
Tramonto = päikeseloojang (otsetõlkes aga tra=vahel ning monte=mägi, ehk siis päike läks mägede vahele). The Sun went between the mountains.
Miks on postituse pealkiri säärane?? Laskumine Urzuleisse toimus pimeduses, ning oma pealambigagi nägin vaid valget joont, mis tähistas tee äärt..... Järsku kuulsin mingit imelikku häält ning siis tegin juba ise pidurdades veel imelikumat häält: cavolo di mer**, chi ca*** sei? (si**ne kapsas, kes kurat sa oled?)..... kitsed olid... nii 8-9 mökitavat elukat.

Durante la discesa era buio e non vedevo niente oltre una linea bianca per marcare il bordo della strada. Mi sentivo cieca pero fortunatamente non ancora sorda...... sentivo un rumore strano e tra poco facevo con i freni (e la mia bocca) un rumore ancora piu strano.
Io:"Cavolo di mer**!!!!" "Che cos'e??"
Misterioso: "Baa, Baa, siamo le capre, e ti volevamo vedere morire di attacco di cuore."
Io:"Grazie signore, che gentile!!"

Why have I mentioned goats in the title? As I was coming downhill in deep-deep darkness I didn't see nothing but narrow white line (which was the sign of the border of the road). Then suddenly I heart some weird noise, and after that me and my breaks were doing a noise which was even more weird. "Shitty cabbage, what's that????"
"Meh, baah, maah (or however they transliterate the goatian) we are goats, and we just wanted you to die of a heart attack"
"Thank you, sir, i really appreciate it!"
I still survived as you see :D

Urzulei, linnake kuhu ööseks jõudsin.

Grazie, Salvatore, che mi hai salvato, la doccia si serve dopo un giorno cosi lungo-caldo-duro. E la pizza e il vino cannonau in Pizzeria Il Gufo erano buonissimi. https://www.facebook.com/pages/Pub-Pizzeria-il-Gufo/460759473943227
Tere hommikust! Vaade "hotelli" katuselt. La vista di 6 stelle....Fatto dal tetto di casa dove c'era il letto. Urzulei

pühapäev, 9. oktoober 2016

Vamos a bailar.... en Alghero

09.07 Tempio Pausania - Sassari - Alghero
Jälle jube ilm. Ma ei kujutanud ettegi, et nii kiiresti võib päikest vihkama hakata, kuigi ilmselt oli eelmisel aastal Hispaanias/Portugalis sama lugu..... see mälu on ikka väga lühike. Tark õpib teiste vigadest, keskmine inimene oma vigadest, ning loll ei õpi kunagi..... Kes olen mina?
Igatahes plaanis oli siesta ajaks Sassarisse jõuda, raamatupood üles otsida ning Sardiinia või vähemalt vahemeremaade taimemääraja osta (või kaubelda). Tee peal juba leidsingi mõned tegelased kelle liigilisest kuuluvusest mul aimugi polnud:

Di nuovo il tempo bruttissimo con tutto questa maledetto sole :D. Mi faceva gia male. Non immaginavo che potesse odiare il sole un giorno.... anche se tutto era lo stesso anno scorso in Spagna/Portogallo... la mia memoria e cosi breve. Si dice che una persona sagia impara dai errori degli altri, una persona media impara dai errori suei ed una persona stupido non imparera mai. Quale persona sono io???  Allora, ho pianificato di arrivare a Sassari per tempo di pausa e comprare un libro sulle piante di Sardegna.

Another terribly sunny day. I didn't even immagine that it will be possible to hate the sunshine, or actually I had forgotten it (I think last year in Spain and Portugal it was the same, but i still return to south). There is a proverb that a intelligent person learns from mistakes of others, normal person learns from his/her own mistake and a stupid person will never learn.
The plan for the morning was to arrive in Sassari for the lunch break, go to bookstore and buy something about Sardinian plants.... to understand who is that on the pic.
Chi e questo? Aiutate mi capire! Kes see on? Taimemäärajad tulge appi! Who's that?

Kas rahu ja vaikus on see, mida me otsime?? Tranquillita nel deserto (per una estone sembra molto secco :D)
Peatusin "benzina" tankimiseks selle kena kiriku (Santissima Trinita di Saccargia) lähedal olevas restoranis.....

Mi son fermata per fare "benzina" = bere caffe in un ristorante vicino a questa chiesa...

I stopped for coffee near to this church....


Santissima Trinita di Saccargia

.....ning sattusin ühe väikese poisi ristimisele kontvõõraks..... peaaegu. Lihtsalt pläkutasin uudishimulike külalistega natuke, ning kulutasin kaugelt liiga palju aega ja raha halva võileiva peale (4 euro eest sain  palju saia ja väga vähe sisu). Tuleb jääda ikka oma liistude juurde - olla Lidl'i dieedil süües nt banaanileiba väikese põldmarja lisandiga....  või american cookies 225 grammi korraga, ja pärast süütu moosivarga näoga öelda, et see küll mina ei olnud kes nii palju küpsist õgis.

....e mi sono trovata in un festa del battesimo di un piccolo bimbo. Parlavo con gente, bevevo il caffe e spendevo troppo soldi e tempo per un panino non tanto buono (c'era troppo pane e pochissimo prosciutto e formaggio...). Quindi ho capito che era meglio stare a dieta di Lidl.... pane con banane e more ad esempio :D.... oppure una pacchetta di american cookies per poi dire che non sono stata io quella che mangiava cosi tanti dolci ;)

....and i found myself in a christening party of a little boy. As always I started to talk to random people.... they were curious about the travel and about the mysterious country called Estonia. I spent almost 2 hours and way too much money for bad sandwich there..... the life of  "tourist", even though i think of myself as a traveller... muhahaaa.
Kriidikalju veidi enne Sassarit.... Un po' prima di arrivare a Sassari.... Highway to Sassari


Sassarisse jõudsingi plaanitud ajal. Tagantjärele ütleks, et halvasti plaanisin.... umbes kell 13-17.30 on ju kõik suletud. Säh sulle raamatupoodi!! Mõtlesin oodata kuni jälle midagi avatakse, kuid millegipärast mulle ei meeldinud see linn.... ja inimesed.... Ei oska kuidagi objektiivselt kritiseeridagi, niisiis võis viga olla lihtsalt väsimuses, palavuses ning paaris esimeses kohatud isikus, kes juhtusid olema ebasümpaatsed.... ülikool oli ka suvepuhkusel :(.  Igatahes tundus mõistlik lahkuda sellest "kenast" linnast.

Arrivata a Sassari ho capito che era un sbaglio stare la quest' ora. Tutto era chiuso e la gente che ho visto non era simpatico. Non volevo aspettare quando aprono di nuovo le librerie, perche non mi sentivo bene nella citta.

I didn't enjoy Sassari too much. A bit arrogant or just uneducated people, everything was closed and it was too hot anyway. I deffinitely need to return because I'm sure that this experience was too short and my opinion can't be objective (considered that I was tired and it was the hottest time during the day). I escaped after 3 hours of touring.
Vähemalt oli Sassaris veidi tänavakunsti. Al meno un po' di bellezza c'era. At least some art.


Järgmine peatus: Alghero. Ei olnudki nii lihtne sinna jõuda, sest vastavalt kohalike soovitusele valisin liikumiseks sel korral kõrvaltee..... see viiski kuhugi kõrvale.... eksisin ära natuke, sest minu kaartil väikesi teid ei olnud ning inimestel oli seal kõige ees nii suur hirm, et nad ei julgenud mulle vist autoteed soovitada. See oli ka viimane kord kui ma Itaalias teevaliku osas normaalseid inimesi kuulasin (kasulikku nõu oskavad tavaliselt anda vaid need, kes ka ise rattaga reisivad). +20 km.
Teadsin, et Alghero on turistikas ning mul oli kusagil kuklataga juba eelarvamus varuks, kuid mere äärde jõudes see kadus. Muusika.... latino..... bachata, salsa, impro.... oli üks tore rannakohvik/baar kus päev läbi mängis hää tantsumuusika..... parkisin Massimo müüritise najale, võtsin soolase duši ning ühinesin kahe imehea tantsijaga (üks Taanis elav itaalia tüdruk ning juba soliidses eas sardi onkel, kes seal iga päev häbelikele show'd käis tegemas). 3 tundi tantsu, väike venitus, ja tunne oligi nagu oleks taassündinud.
Oi-oi-oi, mul polnud endiselt sardiinia lippu, niisiis läksin vanalinna kauplema. Õnneks on nad seal oma lipu üle uhked (nagu katalaanid, tahavad ka sardid olla sõltumatud), mis tegi mu missiooni lihtsaks..... kahjuks mulle ränduri allahindlust ei tehtud ;).
Tiirutasin terve õhtu linnas, manööverdades restoranide ja puhkajate vahel.... kohalikke seal eriti polnud, ning puhkajad on kuidagi teise režiimi peal, nii et nendega vestlusesse sattuda on raske. Üldiselt ollakse pere või sõpruskonnaga ning võõraid sellesse ringi sisse ei lasta, energia ja tähelepanu läheb lõbustustele, mis üldiselt on seotud keskmisest suurema tarbimisega. See ongi põhjuseks, miks ma üritan vältida turismipiirkondi. Alghero oli siiski kuidagi eriline ja kokkuvõttes meeldiv.
Ööbisin ühe restorani taga väikesel kaljusel rannal :D. Just sellisena ma kujutangi ette 1000*  hotelli.

Prossima stazione Alghero.  Non era facile arrivarla perche ho sbagliata la strada (non volevo andare lungo superstrada, quindi ho scelto una stradina un po nascosta...... vabbuo, troppo nascosta, perche non esisteva sulla mia mappa). Quando volevo ritornare alla superstrada e chiedevo indicazioni, tutti sono stati cosi spaventati, che ho eciso di non chiedere piu questo tipo di info da persone normali. Non ci sono mai le garanzie, pero le cose/la vita non sono cosi pericolose come tutti pensano. Si puo pedalare assieme con le macchine pure in Italia.
Al fine ho trovato la strada e arrivavo ancora abbastanza presto. Nella mia testa c'era un po di pregiudizia.... sapevo che Alghero e una destinazione turistco e pensavo che forse faccia schifo. Non era cosi. Era turistico pero anche speciale in qualche modo. Ho trovato un caffeteria al mare dove c'era sempre buon musica (bachata, salsa, reggeton) e sono rimasta la per 3 ore.... ballando. Poi volevo comprare la bandiera di Sardegna (I Quattro Mori)....per mia fortuna era molto facile trovarla.
La notte ho speso sotto le stelle, sulla spiaggia.

Next station: Alghero
Hotel Mille Stelle :D. Hotel of thousand stars in Alghero.
 
Sardiinia lipp "I Quattro Mori" ehk "Neli Moorameest"

10.07 Alghero- Bosa- Macomer
Hommik ilma kohvita ei ole mingi hommik. Una mattina senza il caffe non e una mattina, vero? A morning without coffee is not a morning.
Hommikul kella 6.30 ajal oli suurem osa kohvikuid suletud.... mõtlesin, et pole probleemi, küll kusagil mereäärses külas leian. Tuli välja, et ega enne Bosat ei olnudki külasid/linnu tee lähedal. Mõned rannad olid, kuid seal algas elu alles 10 ajal. Tee läks klassikaliselt üles-alla, kuid tundus rohkem nagu trepp mis viib ainult üles. See 46 km oli peaaegu sama raske kui Alpide ületamine, kuigi teoreetiliselt ei oleks see tohtinud mulle probleeme valmistada- tõusud olid küll parasjagu järsud, kuid mitte väga pikad, vaated olid super. Järelikult olen kohvisõltlane (vähemalt rattareisil olles.... kui väsimus peale tuleb ning kiirus on vaid 15km/h, võtan 30ml benzinat ehk ühe espresso, ning 20 min pärast liigun jälle 25km/h.

In Sardegna (tutt' Italia) si puo morire domenica. Ad Alghero le caffeterie erano chiusi alle 6.30, quindi ho iniziato pedalare SENZA CAFFE :(. Anche sulle spiaggie tutto era chiuso, perche nessuno non va la cosi presto. Niente villaggi. Solitudine sulla strada..... essere sincera c'era tanta bellezza, pero sempre su, su, su e un po' giu :D.
need jooksjad möödusid must 3 korda (mul olid põldmarja peatused). Questi corridori hanno passati da me 3 volte (tutto colpa di more). Those runners passed me 3 times..... much faster than me...

Bosas sain lõpuks tankida ning siesta tegin rannas. https://www.youtube.com/watch?v=OTXxU0ihi8M ..... ning ohhhooooo, mul õnnestus tungida ühe pere seltskonda. Tegemist polnud küll päris kohalikega, kuid peaaegu. Nimelt olid mu uued sõbrad pärit Macomerist, mu järgmisest sihtkohast. Jaaaaaa, Vahemere ääres on normaalne, et randa minnes võetakse kaasa päikesevari ning tundsin minagi sellest rõõmu sel hetkel..... Eestis küll sellist mõtet pähe ei tule :D, saaks aga mõne päikesekiire kusagilt kätte.

 Ho mangiato tante more per avere un poquito di energia, e quando arrivava a Bosa sono stata disperata e vuota.  A che bell'ò cafè pure in carcere 'o sanno fa, co' à ricetta ch'à Ciccirinella compagno di cella ci ha dato mammà (testo da Massimo Bubola e Fabrizio De André)
Poi faceva un bell' tuffo in mare per rinfrescarmi e godevo il pomeriggio con una famiglia di Macomer.
Bosa
Aitab naljast, tagasi mägedesse. Muide, pühapäev oli, ehk supermarketid olid enamjaolt suletud. Itaalias võib pühapäeval küll nälga surra :S :D. Aga mägedes on põldmarjad, nii et keda huvitab!?  Kiiresti, kõrgele, kaugele!! Suni's tegin kohvipeatuse, baarmen arvas, et topelt ei kärise, lisaks soovitas veel lähedal asuvaid nuraage külastada (Nuraag on neoliitikumi ja pronksiaja megaliitiline tüvikoonusjas ehitis, mida püstitati peamiselt Sardiinias vahemikus 1800-1100 eKr.... uskudes Wikipediat). Seekord kuulasin nõuannet, sest soovitaja oli intelligentne ning huvitav inimene, seega sisetunne ütles, et tasub minna. Õnneks oli koht piisavalt kaugel peateedest ning pühapäeval suletud. Ületasin aia ja tegin väikese pikniku, kaaslasteks madu ja sisalikud. 

Basta spiaggia, di nuovo alle montagne. A Suni il barista mi ha consigliato a visitare Nuraghe Nuraddeo. Grazie a lui!! Mi ha piacciuto tanto, perche era un po' nascosto e non c'era nessuno.... oltre i serpenti e le lucertole.

Parco Archeologico Di Suni Nuraghe Nuraddeo


Ega ma sisse küll ei roninud.... From inside.
Päike juba madalal... kiiresti Macomeri. Jalpalli EM-i finaali tahtsin ju ikka näha (tegelikult küll rohkem seda melu, mida sellistel puhkudel baaridest võib leida. Pimedas jõudsin kohale ning jõudsin arusaamisele, et ainult see finaal võimaldaski mul linnas veel kedagi näha. Baar/pizzeria kuhu ma maha potsatasin on tavaliselt pühapäeviti varakult suletud. Vastuvõtt oli tore, kogu sääl viibiv seltskond võttis mu omaks, üks tüdruk pakkus võimalust tema korteris duši all käia (loomulikult ma kasutasin seda võimalust), pärast naasime baari.... ja nii see õhtu veeres.... 

Che cavolo, quanto era tardi!! Visitando il nuraghe ho perso il senso di tempo. Volevo arrivare a Macomer prima di inizio della partita tra Portugallo e Francia (questa sera c'era il finale di Euro 2016). Il calcio mi aiutava tanto nelle serate del domeniche.... al meno alcuni bar erano aperti. Non sono arrivata in tempo..... pero non fa niente....cmq la partita era troppo lungo :D. C'era poco gente a Macomer, ma le persone che ho trovata al bar/pizzeria, dove mi fermava, sono stati molto accoglienti. E passava la sera...la notte.....

neljapäev, 6. oktoober 2016

..... ikka veel 08.07

 ......Golfo Aranci - Tempio Pausania
Tjah, Sardiinimaa on ikka kuiv küll...
Non c'e acqua in Sardegna....
Quite dry i need to say...

Tüüpiline Sardiinia tasandik (jah, isegi tasandikke leidub). Un po' di pianura....

Kuu aega hiljem oleks selle viigikaktuse viljast mu lõunasöök saanud. Ficodindia.... purtroppo i frutti non erano pronti :D




Millegipärast tundusid Sardiinia mäed veel hullemad kui Liguria ja Toscana omad. Kusagil Telti lähedal andsid mu jalad ning alaselja lihased alla...... või noh... seal oli mingi pizzeria, mis küll tundus suhteliselt hüljatud, kuid seal oli siiski töötaja olemas. Tuli välja, et tagaruumis olid ka ülejäänud pereliikmed - ikkagi lõunasöögi aeg ehk kell oli 14 millegagi. Natukese aja pärast olin tagaruumis minagi, vitsutades kahe suu poolega pastat, mille juurde klassikaliselt kuulus raguu ja riivitud kõva juust (mitte küll Sardiiniale tüüpiline pecorino, pigem midagi parmesani taolist)..... ja koduvein (pean kaardi pealt järele vaatama mis tüüpi see oli.... jah, üldiselt panin noolega kaardile kirja mida ja kus maitsesin). Peale lõunasööki ei tahetud mind enam kuidagi minema lasta, sest seedimiseks on ju vaja natuke kohvi ja digestivot ehk siis mingit likööri nagu amaro või mirto või carciofi. Piirdusin siiski „vaid“ kohvi, Mirto** ja Carciofoga***, mis siiski tähendas, et mul oli natuke taastumisaega vaja.  

Non so perche, pero le montagne in Sardegna mi sembravano piu dure rispetto Liguria e Toscana. Forse ero gia un po’ stanca, oppure il tempo non mi andava (faceva caldissimo: 41 cradi e sempre il sole). Alle 2 mi son fermata in una pizzeria, che sembrava abbandonata. Era un piccolo posto tra Olbia e Tempio Pausania, abbastanza vicino a Telti. Entravo e mi salutava un ragazzo..... lui era pizzaiolo e barista la. Visto la mia stanchezza (mi sentivo abbastanza morta :D) mi ha offerto un po’ di vino e mi ha invitato pure a pranzare con la sua famiglia (tutti lavoravano in questo ristorante cmq). Loro mi hanno fatto assaggiare buon pasta, vino artiginale, mirto e liquore di carciofi. 

I don’t know why, but the mountains of Sardegna were much harder to cross than those of North Italy.... may be I was a bit tired already or the weather was too extreme for me (it was 41 degrees and the sun was shining so „nicely“). At two pm. I gave up and stopped in a pizzeria, just to get some water and have the siesta in a bit cooler place. The guy working there welcomed me warmly and invited to have lunch with his family. It was the end of the supermarket diet :D. Pasta with ragu, home made wine, good „benzina“ , mirto** and Carciofo***.

Jõin mirto ära, ning klaasi kasvas uus mürditaim. After drinking the mirto. Dopo aver finito il mio mirto.

Peremees siunas samal ajal oma naist (kõlades umbes nagu Oru Pearu oma lambasihvrist kõneldes), too näägutas vastu, ning mina mõtlesin kas peaks nutma või naerma. Loomulikult otsustasin viimase kasuks, sest tundus,et „noorpaar“ tegi vaid nalja. Lõpuks hakkas aeg peale suruma ning pidin naasma vabaõhu sauna. Unustasin mainida, et oli erakordselt „ilus“ ilm: 41 kraadi ning lauspäike. Mälestuseks jätsin seina peale varasemast rahakotti jäänud Bulgaaria rahatähe (neil oli seal juba päris kena kollektsioon erinevate riikide valuutat), ja põgenesin.... tagasi korgitammede metsa. Sardiinia on võrreldes Itaaliaga ikka väga hõredalt asustatud (siiski tihedamalt kui Eesti), teel Tempio Pausaniasse ei olnud asulaid..... teest umbes 3-4 km kaugusel tegelikult oli, kuid see oleks tähendanud liiga raskeid ja pikki tõuse ja laskumisi. Ei tundunud nii ahvatlev, nagunii oli tee mägine, seega lisakilomeetrid polnud vaja. Kella 7 aal jõudsingi lõpuks linna..... 

Cavolo come sono stata piena dopo il pranzo, pero faceva gia tardi e dovevo ritornare sulla strada (caldo come la sauna). Come il ricordo ho firmato e lasciato un Lev di Bulgaria nell muro di Pizzeria (c’era gia un bell’ collezione di valuta diversa)...... e sono ritornata in bosco di querce. Tra olbia e Tempio Pausania c’era veramente poco habitazione... i villaggi erano 3-4 chilometri dal strada e quasi sempre in salita o discesa ripido quindi non potevo/volevo visitarle. Rispetto nord del Italia la densita di popolazione in Sardegna e molto basso (in Estonia la densita e ancora piu basso :D ). Alle 7 arrivavo a Tempio Pausania, una citta vecchia, fatto di pietre grigie.
The owner of the place was always making fun of his wife and she was not weaker in responding..... and I was soooo full. But it was already getting late, so i needed to return on the road, outdoors sauna.

päris kena hall ja vana linn oli, aga mõtlesin siiski edasi liikuda.  Õnneks tõid kohalikud mu mõistusele ning pimeduses väntamise asemel sõin pizzat ja õpetasin ühele 5-aastasele tüdrukule Euroopa kaarti. Kus on Eesti?? Nimelt puudus tema Euroopa atlases selline riik.... me siis joonistasime selle ise :D. Tuli öö ning põrandal oli ruumi ka minu jaoks. Head und!
Mi piaceva la citta, pero volevo continuare e trovare un posto piu piccolo, preferibilmente vicino a qualche fiume o lago per fare la doccia e dormire..... non sapevo ancora che in Sardegna non c’e aqua (maggioranza dei fiumi sono secchi). Un gruppo di giovani mi ha consigliato di stare la, perche era gia tardi e quasi buio.... Le ho ascoltato. Quindi abbiamo cenato insieme, ho insegnato la mappa Europea a figlia di loro (lei aveva un atlante del mondo, pero nella mappa non c’era estonia..... Dov’e Estonia????? La abbiamo disegnati noi :D).
Selgitamaks lõunaeurooplastele Eesti asukohta joonistasin juba reisi alguses sellise asja. I drew this scheme to explain where is my homeland. Per spiegare dove si trova l'Estonia ho disegnato questa "mappa" gia al inizio di viaggio.


Keegi siiski elab seal saarel (kitsed)....At least somebody..... Oh, c'e al meno qualcuno vicino a strada.... le capre

Piazza d'Italia, Tempio Pausania (I didn't took photos there, so this pic is from web)

*Amaro on natuke Jägermeisteri sarnane ürdiliköör, mis piirkonniti on natuke erinev ning kohalikud on uhked just enda oma üle. Tegemist ei ole amarettoga!
**Mirto on mürdiliköör, mida valmistatakse taime marju ja lehti 95% etanoolis leotades jne..... Ta on levinud Korsikal ja Sardiinias. The liqure of myrtle.
***Carciofo - Artišoki liköör. The liquore of artichoke.

pühapäev, 2. oktoober 2016

Sardiinia vallutamine......Conquering Sardegna :D

07.07-08.07 Praamisõit, mis tundus päris pikk (tegelikult vaid u 10 tundi). Ma polnud veel õppinud, kuidas praamil käituda nii, et lõbus oleks..... söögivarud olid ka liiga kesised. Siiski õnnestus öö jooksul uurida kohalikelt veidi infot saare kohta. Küsisin kuhu nad soovitavad minna, mida külastada, ning tõmbasin mõttes need kohad maha (nagu ikka, soovitatakse kõige tuntumaid ilusaid kohti, kuhu lähevad pea kõik turistid..... niisiis mul polnud sinna asja). Siiski läksin korra ka õnge ja läksin Golfo Aranci-sse... ning jätsin külastamata Valle della Luna, kus on super ronimisvõimalused ja tore alaliselt vahetuv hipikommuun (see asus lihtsalt liiga lähedal turismi sihtkohale Santa Teresa di Gallura).... väga rumal minust

Traghetto per Sardegna. 10 ore di noia.....vabbuo, non era cosi brutto, pero non sapevo ancora come godere/fare disagio sulla nave (prossima volta ero gia un po' piu sagia). Quindi durante la notte ho disdurbata gli altri passaggeri con le mie domande su di Sardegna :D. Ho chiesto dove mi consigliano andare, cosa visitare..... Cosi ho saputo dove non andare, perche sempre mi parlano di belle spiaggie, castelli e chiese = posti turistici. Mi piacciono i luoghi sconosciuti, in mezzo di niente.... solo la si puo trovare gente proprio del posto, scoprire la cultura. Purtroppo una volta mi sono sbagliatio - non sono andata a Valle della luna, perche era troppo vicino a Santa Teresa di Gallura e io avevo paura che sia troppo turistico... Invece sono andata a Golfo Aranci, che era veramente .... non lo so.... niente di che.... Certo che era bello, pero non per me.

Ferry to Sardegna. It was only 10 hours, but seemed to be much longer, because i didnt know yet how to behave on the ship and I didn't have enough food (next time I was already a bit smarter :D).
During the night I had possibility to disturb other people asking information about Sardegna...... where to go,what to visit etc...... so i got known which places I needed to avoid ;). Exactly like that, because the places they recommended were classical touristic destinations, so i crossed them out in my mind. Still, i made one mistake- i visited Golfo Aranci, and didn't go to Valle della Luna (a small place next to the sea, between some granite rocks.... from 60's there has been a hippy commune and lots of possibilities for climbing :D)



Valle della Luna, the place where i didn't go :(

08.07 Olbia - Golfo aranci - Tempio Pausania
Siin oligi see komistuskoht - Golfo Aranci, mis kaugelt vaadates on väga kena. Tegelikult pole ka lähedalt vaadates viga midagi, kuid seda tuleks teha umbes kell 6-7 hommikul ehk siis kui turistid pole veel ärganud. Lahkudes olin peaaegu kurnatud, nagu see juba klassikaks on saanud ILUSAID paiku külastades. Tegelikult ju ei olnud nii hull....keegi ei olnud ebameeldiv ning politseitädiga sai isegi nalja visatud.... lihtsalt mingisugune intuitsioon ütles, et ma polnud seal päris teretulnud.... oodatud oli veidi teistsugune kontingent :). Igatahes olin ma piisavalt mõistlik, et mitte külastada Porto Cervo't (kõik soovitasid sinna minna millegipärast :S)

The destination of this day was Perfugas but as the recommended Golfo Aranci was so close to Olbia, I decided to see it, just for curiosity. It wasn't worth it..... of course the place was beautiful but maybe early in the morning (when tourists are still sleeping) or in the spring when there is less tourism. At least policewoman was funny..... But still i think that it was wasting of energy to go down there..... because it meant going uphill again (I needed to return to Olbia). Anyway all Sardegna was going up and down, up and down..... but always more up somehow :D. You know, to go 10 km uphill with slope 5-6 % it takes 1 hour or a bit more, and then i go down the same distance in 12-15 min...... it's not fair at all ;)

Golfo Aranci ülevalt vaadates (poleks tarvitsenud seda laskumist ette võttagi)
jätkub....

kolmapäev, 28. september 2016

Kokkuvõte etapist "Põhja-Itaalia". Conclusioni

Niisiis, Baselist Civitavecchiasse jõudmiseks olin teel olnud 10 päeva ning läbinud veidi üle 1250 km.... Kohe näha, et väsimus polnud veel kimbutama tulnud. Vaid ühe korra ööbisin 1000 tärni hotellis (San Galgano), sest alati leidus mõni kohalik kes öömaja pakkus (nn organiseerimata couchsurfing). Hea on võrrelda päriselt läbitud distantse ning Google Mapsi pakutavaid. Maps ütleb teekonna pikkuseks 955 km...... ehk siis reisi planeerides tuleb alati arvestada, et reaalsuses tuleb läbida veerandi võrra pikem maa (poe peatused, teelt eksimine, linnade külastused, ning mõnikord juhtub, et tee on minema viidud..... lihtsalt ei ole enam..... mägedes tugevate vihmadega ikka juhtub et erosioon ja maalihked korraldavad eluolu ümber)
Kui võrrelda Šveitsi ja Itaaliat, siis nood on ikka väga erinevad nii inimeste kui ka arhitektuuri poolest. Itaallased on rohkem huvitatud koos aja veetmisest (kohvi joomine ja koos söömine jne), Šveitslased sääraste asjade peale eriti aega ei "raiska", ning väga tähtis on raha (eks seepärast riik nii hästi pangandusest ära elabki :D). Ehk siis Itaalias tähendas külalislahkus kutset ühinema kohvile/lõunale, Šveitsis aga pakuti raha (1 päeva jooksul 4 korda...... mis annab vähemalt mulle selge signaali, et raha on sääl väga oluline...... no muidugi arusaadav ka, kui isegi tass kohvi maksab 4 evrikut).  Elatustase kõrge nagu see mägi!!
Liikluskultuur nii Šveitsis kui Põhja-Itaalias oli vägagi sümpaatne. Alpides ikka tervitati, lasti signaali ja sooviti jõudu ning lõpuks õnnitleti. Teeolud olid ka mõlemas väga head (Itaalias on mu meelest üldse väga hea teede tase, konstruktsioonid)...... ning Šveitsis oli alati võimalik Google Mapsist isegi jalgrattaga läbitavaid teid leida..... Mis veel?
Kuni Civitavecchiani polnud mul võimalik helistada, sõnumeerida..... tuli välja et lihtsalt sellepärast et SIM oli veidi paigast nihkunud..... aga kellel ikka reisides telefoni vaja on? Lõpuks sai mu vennaraas kurjaks ning kirjutas: "Õde. Sa oled KOHUSTATUD vähemalt korra aastas oma tegemisi kirjeldama, hetkel on see nõue mitterahuldavalt täidetud. Väljastan noomituse."
Igatahes Põhja-Itaalia parandas oma mainet mu silmis suuresti..... Põhja ja lõuna vahel on alati väikesi hõõrumisi, nalju, üleolevat suhtumist jne. Lõunalased ikka räägivad, et ainult neil seal esineb sõbralikkust, külalislahkust, ning et põhjas on inimesed suletud ja külmad nagu sakslased (need on nende sõnad, mitte minu :D)..... tegelikult kõikjal va Toscanas oli väga meeldiv rahvas.

Quindi, prima di continuare scrivere di Sardegna, vorrei fare un piccolo conclusione dal prima parte di viaggio. La strada dal Basilea ad Civitavecchia e durata 10 giorni, ho pedalata 1250 chilometri (si vede che non stavo stanca ancora). 9 notte gente del posto mi ha hospitato e solo una bella notte dormivo nel Hotel Mille Stelle (in aperta, sotto le stelle ;)). Le strade erano buoni sia in Swizzera, sia in Italia.... e pure cultura di traffico mi piaceva. Tutti parlano come guidano male gli italiani, pero non lo ho visto.... loro mi hanno quasi sempre dato abbastanza spazio, mi hanno salutato suonando e cosi via. Si, il traffico era caotico, pero non ha creato piu accidenti rispetto a Estonia oppure i altri paesi.....
Gli Svizzeri e gli Italiani sono differenti (anche se sud italini dicono che al nord tutti sono come tedeschi/svizzeri). Gli italiani vogliano piu passare il tempo insieme..... gli svizzeri non passano il tempo, perche il tempo = i soldi. Un italiano accogliente mi invita a bere un caffe o a pranzo, un svizzera accogliente mi vuole dare i soldi (4 volte in un giorno, quindi si vede quanto e importante per loro).
Perche non si puo trovare dal Google Maps i marsruti per bici in Italia? In Svizzera funziona benissima.... Sembra che in Italia non e tanto commune usare la bici come un mezzo, invece si usa  solo per lo sport professionale..... :(
Il mio telefono non funzionava durante tutto questo tempo..... Problema era che il SIM era un po' fuori dal posto giusto.....  al fine lo ho aggiustata a Civitavecchia. Pero va bene, chi se ne frega della telefono? Solo il mio fratello era un po' arrabiata perche non mandavo i messaggi abbastanza spesso :D.
Il mio opinione di Italia del nord migliorava tanto, perche ho trovato veramente brava gente. Solo a Toscana non riuscivo trovare la stessa lingua con gente..... La Toscana non mi piace perche e troppo turistico, tropo turistico...... https://www.youtube.com/watch?v=fjbMuymrE24
Il tramonte a Civitavecchia, un po' prima di partenza dello traghetto 


Ci vediamo in Sardegna

So, it's time for some conclusions of the first part of the trip. 
The road from Basel to Civitavecchia was 1250 km and took 10 days (from this average daily distance you can see that I wasn't tired YET). most of the nights I was hosted by some random local people, so i stayed in 1000 star hotel only one night. The roads in both Swizerland and Italy were really good.... in Swizerland Google Maps showed also bike routes. 
People in Italy and Swizzerland were quite different.... or at least some of their values. Italians were much more available for spending time together (and certainly eating and drinking caffe with friends, or with strangers like me is everyday practice) but Swiss were not spending time.... because time is money..... thus, as time is money and also they wanted to be welcoming an hospitable, they wanted to give me money, instead of spending some hours with me for talk and caffe......

Anyway northern Italy surprised me positively because my previos experiences there have been quite boring..... and in south everybody say that people in north Italy is closed and cold.... this time it was different. Also the food was good and there were so much beauty in mountains.Only Toscana was a bit disappointing (too snob and fancy)....


Next stop: Sardegna, the land of endemic species.