Vamos a bailar.... en Alghero

09.07 Tempio Pausania - Sassari - Alghero
Jälle jube ilm. Ma ei kujutanud ettegi, et nii kiiresti võib päikest vihkama hakata, kuigi ilmselt oli eelmisel aastal Hispaanias/Portugalis sama lugu..... see mälu on ikka väga lühike. Tark õpib teiste vigadest, keskmine inimene oma vigadest, ning loll ei õpi kunagi..... Kes olen mina?
Igatahes plaanis oli siesta ajaks Sassarisse jõuda, raamatupood üles otsida ning Sardiinia või vähemalt vahemeremaade taimemääraja osta (või kaubelda). Tee peal juba leidsingi mõned tegelased kelle liigilisest kuuluvusest mul aimugi polnud:

Di nuovo il tempo bruttissimo con tutto questa maledetto sole :D. Mi faceva gia male. Non immaginavo che potesse odiare il sole un giorno.... anche se tutto era lo stesso anno scorso in Spagna/Portogallo... la mia memoria e cosi breve. Si dice che una persona sagia impara dai errori degli altri, una persona media impara dai errori suei ed una persona stupido non imparera mai. Quale persona sono io???  Allora, ho pianificato di arrivare a Sassari per tempo di pausa e comprare un libro sulle piante di Sardegna.

Another terribly sunny day. I didn't even immagine that it will be possible to hate the sunshine, or actually I had forgotten it (I think last year in Spain and Portugal it was the same, but i still return to south). There is a proverb that a intelligent person learns from mistakes of others, normal person learns from his/her own mistake and a stupid person will never learn.
The plan for the morning was to arrive in Sassari for the lunch break, go to bookstore and buy something about Sardinian plants.... to understand who is that on the pic.

Chi e questo? Aiutate mi capire! Kes see on? Taimemäärajad tulge appi! Who's that?

Kas rahu ja vaikus on see, mida me otsime?? Tranquillita nel deserto (per una estone sembra molto secco :D)

Peatusin "benzina" tankimiseks selle kena kiriku (Santissima Trinita di Saccargia) lähedal olevas restoranis.....

Mi son fermata per fare "benzina" = bere caffe in un ristorante vicino a questa chiesa...

I stopped for coffee near to this church....

Santissima Trinita di Saccargia

.....ning sattusin ühe väikese poisi ristimisele kontvõõraks..... peaaegu. Lihtsalt pläkutasin uudishimulike külalistega natuke, ning kulutasin kaugelt liiga palju aega ja raha halva võileiva peale (4 euro eest sain  palju saia ja väga vähe sisu). Tuleb jääda ikka oma liistude juurde - olla Lidl'i dieedil süües nt banaanileiba väikese põldmarja lisandiga....  või american cookies 225 grammi korraga, ja pärast süütu moosivarga näoga öelda, et see küll mina ei olnud kes nii palju küpsist õgis.

....e mi sono trovata in un festa del battesimo di un piccolo bimbo. Parlavo con gente, bevevo il caffe e spendevo troppo soldi e tempo per un panino non tanto buono (c'era troppo pane e pochissimo prosciutto e formaggio...). Quindi ho capito che era meglio stare a dieta di Lidl.... pane con banane e more ad esempio :D.... oppure una pacchetta di american cookies per poi dire che non sono stata io quella che mangiava cosi tanti dolci ;)

....and i found myself in a christening party of a little boy. As always I started to talk to random people.... they were curious about the travel and about the mysterious country called Estonia. I spent almost 2 hours and way too much money for bad sandwich there..... the life of  "tourist", even though i think of myself as a traveller... muhahaaa.

Kriidikalju veidi enne Sassarit.... Un po' prima di arrivare a Sassari.... Highway to Sassari

Sassarisse jõudsingi plaanitud ajal. Tagantjärele ütleks, et halvasti plaanisin.... umbes kell 13-17.30 on ju kõik suletud. Säh sulle raamatupoodi!! Mõtlesin oodata kuni jälle midagi avatakse, kuid millegipärast mulle ei meeldinud see linn.... ja inimesed.... Ei oska kuidagi objektiivselt kritiseeridagi, niisiis võis viga olla lihtsalt väsimuses, palavuses ning paaris esimeses kohatud isikus, kes juhtusid olema ebasümpaatsed.... ülikool oli ka suvepuhkusel :(.  Igatahes tundus mõistlik lahkuda sellest "kenast" linnast.

Arrivata a Sassari ho capito che era un sbaglio stare la quest' ora. Tutto era chiuso e la gente che ho visto non era simpatico. Non volevo aspettare quando aprono di nuovo le librerie, perche non mi sentivo bene nella citta.

I didn't enjoy Sassari too much. A bit arrogant or just uneducated people, everything was closed and it was too hot anyway. I deffinitely need to return because I'm sure that this experience was too short and my opinion can't be objective (considered that I was tired and it was the hottest time during the day). I escaped after 3 hours of touring.

Vähemalt oli Sassaris veidi tänavakunsti. Al meno un po' di bellezza c'era. At least some art.

Järgmine peatus: Alghero. Ei olnudki nii lihtne sinna jõuda, sest vastavalt kohalike soovitusele valisin liikumiseks sel korral kõrvaltee..... see viiski kuhugi kõrvale.... eksisin ära natuke, sest minu kaartil väikesi teid ei olnud ning inimestel oli seal kõige ees nii suur hirm, et nad ei julgenud mulle vist autoteed soovitada. See oli ka viimane kord kui ma Itaalias teevaliku osas normaalseid inimesi kuulasin (kasulikku nõu oskavad tavaliselt anda vaid need, kes ka ise rattaga reisivad). +20 km.
Teadsin, et Alghero on turistikas ning mul oli kusagil kuklataga juba eelarvamus varuks, kuid mere äärde jõudes see kadus. Muusika.... latino..... bachata, salsa, impro.... oli üks tore rannakohvik/baar kus päev läbi mängis hää tantsumuusika..... parkisin Massimo müüritise najale, võtsin soolase duši ning ühinesin kahe imehea tantsijaga (üks Taanis elav itaalia tüdruk ning juba soliidses eas sardi onkel, kes seal iga päev häbelikele show'd käis tegemas). 3 tundi tantsu, väike venitus, ja tunne oligi nagu oleks taassündinud.
Oi-oi-oi, mul polnud endiselt sardiinia lippu, niisiis läksin vanalinna kauplema. Õnneks on nad seal oma lipu üle uhked (nagu katalaanid, tahavad ka sardid olla sõltumatud), mis tegi mu missiooni lihtsaks..... kahjuks mulle ränduri allahindlust ei tehtud ;).
Tiirutasin terve õhtu linnas, manööverdades restoranide ja puhkajate vahel.... kohalikke seal eriti polnud, ning puhkajad on kuidagi teise režiimi peal, nii et nendega vestlusesse sattuda on raske. Üldiselt ollakse pere või sõpruskonnaga ning võõraid sellesse ringi sisse ei lasta, energia ja tähelepanu läheb lõbustustele, mis üldiselt on seotud keskmisest suurema tarbimisega. See ongi põhjuseks, miks ma üritan vältida turismipiirkondi. Alghero oli siiski kuidagi eriline ja kokkuvõttes meeldiv.
Ööbisin ühe restorani taga väikesel kaljusel rannal :D. Just sellisena ma kujutangi ette 1000*  hotelli.

Prossima stazione Alghero.  Non era facile arrivarla perche ho sbagliata la strada (non volevo andare lungo superstrada, quindi ho scelto una stradina un po nascosta...... vabbuo, troppo nascosta, perche non esisteva sulla mia mappa). Quando volevo ritornare alla superstrada e chiedevo indicazioni, tutti sono stati cosi spaventati, che ho eciso di non chiedere piu questo tipo di info da persone normali. Non ci sono mai le garanzie, pero le cose/la vita non sono cosi pericolose come tutti pensano. Si puo pedalare assieme con le macchine pure in Italia.
Al fine ho trovato la strada e arrivavo ancora abbastanza presto. Nella mia testa c'era un po di pregiudizia.... sapevo che Alghero e una destinazione turistco e pensavo che forse faccia schifo. Non era cosi. Era turistico pero anche speciale in qualche modo. Ho trovato un caffeteria al mare dove c'era sempre buon musica (bachata, salsa, reggeton) e sono rimasta la per 3 ore.... ballando. Poi volevo comprare la bandiera di Sardegna (I Quattro Mori)....per mia fortuna era molto facile trovarla.
La notte ho speso sotto le stelle, sulla spiaggia.

Next station: Alghero

Hotel Mille Stelle :D. Hotel of thousand stars in Alghero.

 

Sardiinia lipp "I Quattro Mori" ehk "Neli Moorameest"

10.07 Alghero- Bosa- Macomer
Hommik ilma kohvita ei ole mingi hommik. Una mattina senza il caffe non e una mattina, vero? A morning without coffee is not a morning.
Hommikul kella 6.30 ajal oli suurem osa kohvikuid suletud.... mõtlesin, et pole probleemi, küll kusagil mereäärses külas leian. Tuli välja, et ega enne Bosat ei olnudki külasid/linnu tee lähedal. Mõned rannad olid, kuid seal algas elu alles 10 ajal. Tee läks klassikaliselt üles-alla, kuid tundus rohkem nagu trepp mis viib ainult üles. See 46 km oli peaaegu sama raske kui Alpide ületamine, kuigi teoreetiliselt ei oleks see tohtinud mulle probleeme valmistada- tõusud olid küll parasjagu järsud, kuid mitte väga pikad, vaated olid super. Järelikult olen kohvisõltlane (vähemalt rattareisil olles.... kui väsimus peale tuleb ning kiirus on vaid 15km/h, võtan 30ml benzinat ehk ühe espresso, ning 20 min pärast liigun jälle 25km/h.

In Sardegna (tutt' Italia) si puo morire domenica. Ad Alghero le caffeterie erano chiusi alle 6.30, quindi ho iniziato pedalare SENZA CAFFE :(. Anche sulle spiaggie tutto era chiuso, perche nessuno non va la cosi presto. Niente villaggi. Solitudine sulla strada..... essere sincera c'era tanta bellezza, pero sempre su, su, su e un po' giu :D.

need jooksjad möödusid must 3 korda (mul olid põldmarja peatused). Questi corridori hanno passati da me 3 volte (tutto colpa di more). Those runners passed me 3 times..... much faster than me...

Bosas sain lõpuks tankida ning siesta tegin rannas. https://www.youtube.com/watch?v=OTXxU0ihi8M ..... ning ohhhooooo, mul õnnestus tungida ühe pere seltskonda. Tegemist polnud küll päris kohalikega, kuid peaaegu. Nimelt olid mu uued sõbrad pärit Macomerist, mu järgmisest sihtkohast. Jaaaaaa, Vahemere ääres on normaalne, et randa minnes võetakse kaasa päikesevari ning tundsin minagi sellest rõõmu sel hetkel..... Eestis küll sellist mõtet pähe ei tule :D, saaks aga mõne päikesekiire kusagilt kätte.

 Ho mangiato tante more per avere un poquito di energia, e quando arrivava a Bosa sono stata disperata e vuota.  A che bell'ò cafè pure in carcere 'o sanno fa, co' à ricetta ch'à Ciccirinella compagno di cella ci ha dato mammà (testo da Massimo Bubola e Fabrizio De André)
Poi faceva un bell' tuffo in mare per rinfrescarmi e godevo il pomeriggio con una famiglia di Macomer.

Bosa

Aitab naljast, tagasi mägedesse. Muide, pühapäev oli, ehk supermarketid olid enamjaolt suletud. Itaalias võib pühapäeval küll nälga surra :S :D. Aga mägedes on põldmarjad, nii et keda huvitab!?  Kiiresti, kõrgele, kaugele!! Suni's tegin kohvipeatuse, baarmen arvas, et topelt ei kärise, lisaks soovitas veel lähedal asuvaid nuraage külastada (Nuraag on neoliitikumi ja pronksiaja megaliitiline tüvikoonusjas ehitis, mida püstitati peamiselt Sardiinias vahemikus 1800-1100 eKr.... uskudes Wikipediat). Seekord kuulasin nõuannet, sest soovitaja oli intelligentne ning huvitav inimene, seega sisetunne ütles, et tasub minna. Õnneks oli koht piisavalt kaugel peateedest ning pühapäeval suletud. Ületasin aia ja tegin väikese pikniku, kaaslasteks madu ja sisalikud. 

Basta spiaggia, di nuovo alle montagne. A Suni il barista mi ha consigliato a visitare Nuraghe Nuraddeo. Grazie a lui!! Mi ha piacciuto tanto, perche era un po' nascosto e non c'era nessuno.... oltre i serpenti e le lucertole.

Parco Archeologico Di Suni Nuraghe Nuraddeo

Ega ma sisse küll ei roninud.... From inside.

Päike juba madalal... kiiresti Macomeri. Jalpalli EM-i finaali tahtsin ju ikka näha (tegelikult küll rohkem seda melu, mida sellistel puhkudel baaridest võib leida. Pimedas jõudsin kohale ning jõudsin arusaamisele, et ainult see finaal võimaldaski mul linnas veel kedagi näha. Baar/pizzeria kuhu ma maha potsatasin on tavaliselt pühapäeviti varakult suletud. Vastuvõtt oli tore, kogu sääl viibiv seltskond võttis mu omaks, üks tüdruk pakkus võimalust tema korteris duši all käia (loomulikult ma kasutasin seda võimalust), pärast naasime baari.... ja nii see õhtu veeres.... 

Che cavolo, quanto era tardi!! Visitando il nuraghe ho perso il senso di tempo. Volevo arrivare a Macomer prima di inizio della partita tra Portugallo e Francia (questa sera c'era il finale di Euro 2016). Il calcio mi aiutava tanto nelle serate del domeniche.... al meno alcuni bar erano aperti. Non sono arrivata in tempo..... pero non fa niente....cmq la partita era troppo lungo :D. C'era poco gente a Macomer, ma le persone che ho trovata al bar/pizzeria, dove mi fermava, sono stati molto accoglienti. E passava la sera...la notte.....