Albania vol 2. Changing my plans

Happy new year!! Yep, I'm so slow, the year ended and I'm still writing about august. Ever lasting summer. 

11.08  Memeliaj-Rrogozhine

Plaan oli endiselt Makedooniasse jõuda, väikese ringiga, läbi Elbasani.
Fieri lähedal pidi olema kunagine kreeklaste asula Appolonia, niisiis otsustasin veidi turisti mängida. Kaardil polnud arugi saada, et tegelikult oli koht natuke kaugemal (linnulennuline kaugus oli väike, kuid sinna viiva teega oli midagi juhtunud...). Õnneks oli üks kohalik nii kena, et viis mu kohale, muidu oleks ikka väga öö peale jäänud (mis muidugi kõigest hoolimata ka juhtus). Nohjah, oli  teine nagu üks muistne kreeka asula ikka - muuseum välja kaevatud muinasesemetega, templid, amfiteater, akropolis ning veidi uuemast ajast Püha Maarja klooster.  Hoopis rohkem köitsid mu tähelepanu seal ringi loivavad maismaa kilpkonnad. Ilmselt oli tegemist Hermanni kilpkonnadega (Testudo hermanni).

I still had the plan to get to Macedonia through Elbasan. On the roadThere was Fier which is known for ancient Greek settlement Apolonia (actually It's some miles away, but still in the region of Fier). Well, already long time I hadn't visit any museum, so when a local guy offered me the ride to the place, I took advantage of it.
Ancient Greek place as usual with all the temples (or ruins of them), amfitheatre, acropolis etc. Only the Saint Mary Monastery was a bit odd, as it's from a bit later era.
I'm not so big lover of architecture so for me the most interesting attraction were some land turtles, probably Herrmann's tortoise :D

Kilpa (Testudo hermanni)

Aastad on teinud oma töö.... noorendamiskuur. Deserved renovation for the old church

kind of acropolis

Templi fassaad? Fassade of a temple?

Rrogozhinasse jõudsin ööpimeduses ning kuna oli neljapäev, mõtlesin, et kusagil ikka on mõni koht muusikaga..... Mulle öeldi, et olen raskelt kohaga puuse pannud, sest sealt küll midagi sellist ei leia. :(
Seal oli ainult barbeque vorsti ja õlut, ma siis pidin olukorraga leppima (mitte, et see halb oleks, aga tantsida tahaks ju ka!?).

12.08 Rrogozhina-Durres-Tirana

 Öö oli muutnud mu meelt sellises suunas, et otsustasin külastada ka pealinna Tiranat. Üldiselt pealinnad mind ei tõmba, kuid kuna tundus, et haridus- ja kultuurielu oli väga tugevalt koondunud sinna, tekkis uudishimu ning soov näha vahelduseks ka noori, lootusrikkaid ja haritud inimesi (siiamaani kohatud albaanlased olid küll meeldivad inimesed, kuid võib-olla natuke liiga normaalsed ning võrdlemisi lootusetud oma kodumaa tuleviku suhtes või töötasid Itaalias).

Usually I don't love capitals, but I missed young, educated and hopeful people, so at night in the terrace of the barbeque place I made an important decision to visit Tirana. I can't say anything bad about people I had met already during the first 4 days in Albania because they were helpful, friendly etc. They were so nice and normal, maybe too normal.... that's why I was missing some crazyness, variety, which is more typical to cities where there are universities, jobs, entertainment and big population (so that people are not afraid to be weirdows, because anyway nobody recognize them :D).

Teele jäi ka Durrës, vana mereäärne linn. On the road to Tirana I passed Durrës, an old port town.

 Durrës on sadamalinn, mille rajasid Korfu ja Korinthose elanikud 627 eKr, ning mis nüüd meelitab suvitajaid oma randade ja vanalinnaga. Linna lõunaosa on täis kõrgeid hotelle, mis tunduvad hiiglaslike ridaelamutena (ses mõttes, et raske on aru saada kus lõppeb üks ja algab teine hotell). Suhteliselt kole. Kesklinnas pakkusid mitmed taksojuhid mulle oma teenust, sest ilmselgelt jalgrattaga ma liikuda ei jõuaks/oskaks????
Linna põhjaosas asuv rand oli peaaegu ilus, ilma suurte hotellideta ja puha, kuid seal oli rannal ja vees natuke liiga palju sõjaaegseid objekte, mis muutsid ujumise veidi ebameeldivaks (arvestades, et laine oli korralik ning viskas ujujaid kuhu aga ise tahtis). Njah, olin juba peaaegu põgenemas, kui sattusin mingisse veidrasse, peidetud kalasadama baari/restorani.

Durrës is an old settlement founded in 627 BC by colonists from Corinth and Corfu. Now there is a big port and too many tourists :D. Maybe one day there was beautiful beach, but now there is a huge complex of hotels, just along the beach, so that it's really hard to define where does one hotel starts and another ends..... quite horrible 😨😭. In the centre some taxi drivers offered me their services.... of course I can't go by bike and I probably get lost alone :D
The northernhern part of the seaside was better, even though full of remainings of war.... at least it was more natural and rocky than southern hotel paradise. And randomly I found one hidden port bar/restaurant.

Kohvi joomine on inimõigus. Drinking caffe is deffinitely one of the human rights

Rand linnast põhjapool. Seaside in the north of Durres

 Tirana. Esimene ülesanne oli osta uued tossud, sest vanad koosnesid peamiselt aukudest ning eritasid kaua laagerdunud juustu lõhna (seetõttu oli mu sõber need ristinud austava nimega "pecorino", mis tähendab Itaalias levinud lambajuustu). Leidsin ühest kaltsukast uued jalatsid, super.

Tirana: to buy new shoes, as my old were made of holes and smelling like "pecorino" (at least one of my friends had told me that).

Funerali del pecorino ehk mu vanade "juustude" matused.

Hmmm, kus mu rattaluku võti on?? Ei ole enam. Mis siis nüüd teha..... ratas on posti küljes ja mina vahin juhmi näoga. Läksin ühe taksojuhi juurde ja selgitasin probleemi. Ta astus juurde, tõmbas korra ratast, ja katki see lukk oligi. Sellest sündmusest tegin kaks järeldust: 1) see taksojuht oli kunagi kindlasati rattavaras 2)uut rattalukku polegi vaja osta, sest nagunii on see kasutu

After shopping i needed to steal my own bike, because I had lost the key

Mis siis nüüd teha? Mingid tüübid jalpalliga jalutasid vastu. Ja järgmisel hetkel mängisin ma kuskil äärelinnas USA misjonäride ja kohalike noortega jalkat. Kus pidu saaks? Ikkagi reede õhta. Tuli leida mingi hubane, mitte liiga šikk baar. Raske oli, aga asja sai.

What to do now? Play football with some american missionaires and local youngsters!
And after football it was time to find some nice place for party. After some walking and observing I found my place.

Ja nendest inimestes sai alguse järgmine plaani muutus: sel korral vist siiski Makedooniasse ja Kosovosse ei jõua.... põhjus: need noored siin pildil teatasid, et kahe päeva pärast on Montenegros Niksic'i lähedal muusikafestival, kus esineb Manu Chao! Eelmisel aastal Hispaanias oli mul kontserdist 1 nädal puudu jäänud, sest minu ja Manu tuuride ajastus oli veidi nihkes :D, aga nüüd oli võimalus viga parandada.

Those guys on the pic made my change my plans. They told me about music festival in Niksic (Montenegro).... Manu Chao will be performing there.... in two days... 200 km.... PERFECT.
No Macedonia and Kosovo this time. Proxima estacion: Niksic

I liked Tirana: Nothing special to see with eyes, but the atmosphere and mentality was quite cosy, opened and there were really a lots of smart people as I hoped.

13.08 Tirana-Podgorica
Kiire päev peamiselt ratta sadulas, sest distants polnud sugugi lühike
Just riding. My destination was Podgorica, the capital of Montenegro.

kusagil...... somewhere

Mister Grill sponsored me with a tasty lunch

Close to Shkodër

Drini jõgi. River Drini

Mošee Shkodëris. Vaade mustlaslinnaosale. View to district of romi people in Shkodër

Lake of Shkodër

Shkodëri kindus. The fortress of Shkodër

 Kui väike tiir võrdlemisi kenas Shkodëri linnas tehtud, asusin kiirelt teele tagasi, ise juba unistades kenast õhtust Podgoricas. Ega ma väga kaugele ei saanud, Murphyl olid teised plaanid..... kuulsin mingit imelikku häält, millele järgnes sisisev heli.... nagu kuskilt lastaks õhku välja..... ratas ka kuidagi takerdus.... Nael oli läinud kummi, nagu mõned sõbrad olid enne reisi mind õnnistanud.

After a short sightseeing in Shkodër I continued the ride, but I didn't get far.....
something happened.... shit happened. Mr Murphy was with me 😄

Nael kummi!!

 Hakkasin hääletama, et jõuda lähimasse kummiparandusse. 2 minutit ootamist ning peatus üks väike auto, kaks kutti sees. Hoolimata sellest, et pool jalgratast turritas pagašnikus välja, arvasaid nemad, et kõik on OK. Mõne km kaugusel oligi gommista ehk kummiparandaja, kes tegi rattaga kiire ja korraliku töö..... huuuuhh, unistus ööseks Podgoricasse jõuda jäi elama.

I started hitchhiking, just to get to nearest tire repairing point. 2 minutes waitning and two guys with small car picked me up (they didn't care that half of my bike was out of the car.....I really liked this kind of attitude in Balcans :D). 5 miles from there my tire got repaired and It was so fast that my dream about arriving to Podgorica stayed alive.

Close to the border of Albania and Montenegro

Mõned tunnid pimedust, ning jõudsingi Montenegro pealinna.... Eks näis, milline on sealne õhkkond :D

After riding some hours in the darkness I found new light in Podgorica..... Or not??