Campania-Abruzzo.... good days/bad days

Läkski nii nagu olin arvanud – öö rannas.... enamvähem (tegelikult olin mere ääres võlvkaare all. Võrreldes koopaööga oli see juba tõsisem proovikivi mu magamiskotile. 5 kraadi sooja, tuul ja viitsimatus telki püstitada. Jätsin kampsuni selga, püksid jalga (nii palju kui neist peale paanilist knee lock-i järele oli jäänud) ning pakkisin end korralikult sisse. Töötas, niisiis tuleb suuremaid väljakutseid otsima hakata.... Abruzzos näiteks.

Ok, as I thought, I needed to sleep on the beach, under the arc of the road. But for my surprise it wasn't cold at all, 5 degrees, strong wind, so I packed myself well (as well as it's poissible with my clothes and trousers which are made of holes and not textile - I broke them with knee lock when I was climbing).... but my sleeping bag seems to be really good. So now I need to find some bigger challenge for it... In Abruzzo for example.

30.01  Atrani – Amalfi – Positano – San Sebastiano al Vesuvio

Äratus kell 6.30, et mitte kohalikele politseinikele ja koerajalutajatele silma hakata.... tegelikult väljas magamine on lubatud, aga telgi püstitamine on keelatud – niisiis külmetades magamine on ok, telk on juba liigne mugavus :D.

Wakey-wakey at 6.30 to avoid policemen, who think that i'm serial killer or at least a thief

Kõndisin Amalfisse, mis alates märtsist-aprillist kuni novembrini on turiste täis. Praegu on küll õnneks madal-hooaeg, kuid kohvi hinnas, täpsemini cappuccino ja espresso hindade suhtelises erinevuses, peegeldub siiski linna orienteeritus turistidele. Nimelt on tavalises linnas on suhe 1,2-1,4; Amalfis aga 2,5.

I walked to Amalfi, which is full of tourists from April to november. Now it was ok, even though cappuccino was served with tourist price (it means that i took espresso, which is not so popular among tourists ;))

Amalfi toomkirik. The dome church of Amalfi

Hakkasin koos koolilaste armeega ülesmäge kõndima. Appi kui kenad kaljud! Costiera Amalfitana on tõeline paradiis kaljuronijaile – kõikjal huvitava struktuuriga kaljuseinad ning oivaline mikrokliima (ka talvel on peaaegu alati päikeseline ning soojakraade stabiilselt 10-20 kraadi. Aina kõndisin, linn lõppes, sidruni istandused lõppesid ning algas mets, muinasjutumets.

I started to walk with a big group of pupils.... Help me, there are so nice rocks for climbing, but i have no skin left on my palms. So I walked, passing by lemon farms and fairy tale forest

Rocks rock

Muinasjutumets oma koskedega. Forest of fairy tale with its water falls

Zafferano?

Läheb aina metsikumaks.... Going to be wilder

Täiesti plaanimata olin sattunud koskesid täis metsa, kus oli niiske ja jahe ning juba hoopis teine taimestik võrreldes rannikuga. Cavolo che bella!! Looduskaitseala, tee sai otsa (tegelikult läks see edasi, aga mul ei õnnestunud seda leida).

I didn't know before that there were those water falls..... lucky me that I decided to hit this hard road (always upwards)

Stalaktiidid... Stalactites in natural reservate

Seda kohta on võimatu pildistada... There was a beauty which I couldn't catch on the pic

Tagasi Amalfisse.... lõpuks avastasin, et olin juba 4 tundi kõndinud. Järgmine peatus Positano ning ülejärgmine San Sebastiano al Vesuvio, koht kus peatun peaaegu alati kui Itaaliasse satun :D. Lõpuks ometi sain duši alla (peale 3 päeva jalutamist ja ronimist :D).

Back to Amalfi. Oh, I realized that i had walked  4 hours. Next stop Positano, small siesta and then to San Sebastiano al Vesuvio where there are some friends. Finally the shower... after 3,5 days of climbing/walking etc

Sellises kohas hääletamine on puhas rõõm - isegi kui keegi ei peatu, on ikka mõnus. It's super to hitchhike in place like that- even if nobody stops, there is lot to do/see

Positano.... they think that men don't talk too much.... It''s truth in Estonia but not in Italy... :D

My sacred room

Positano

San Sebastiano al Vesuvio. Napolitano vero, The real Napolitano

31.01 San Sebastiano – near Roma ehk Giorno di merda

Tahtsin minna Iserniasse, sest siiamaani pole ma sattunud Molise „maakonda“. 9 tundi, et Napoli äärelinnast välja saada. Kõigepealt seisin kiirtee sissesõidu lähedal – edutult; ringteel – aega võttis aga asja sai.... Francesco aitas mu sealt minema, kiirteel olevasse tanklasse....kahjuks oli see natuke vales suunas. Peale mõnd tundi seal õnnestus leida väike kõrvaltee mis tanklast välja viis.

I wanted to go to Isernia, but it was not possible. It took 9 hours to get out of suburbs of Napoli. I found the ride for some small distances to find a better place for hitchhiking, but all those places were mistaken. Everybody went to other directions. So I walked a bit, crossed some fields and villages, climbed the walls etc, without finding a good place

Natuke prügi käib asja juurde. The rubbish everywhere.... welcome to suburbs of Napoli

Ületasin mõned külad ja põllud ning, et jõuda teise tanklasse mis teoreetiliselt oli õiges suunas. Tegelikult oli see tee mida mööda kõik läksid Napolisse. Jälle mõned tunnid, kuni tulin imelisele ideele, et kui lasen end Napoli piirile viia, saan alustada sealt Rooma suunas hääletamist, lootuses, et need kes Napolist välja sõidavad ei lähe vähemalt Napolisse. Mingid viikingi välimusega onklid viisid mu siis Napoli äärde, kiirtee alguskoha lähedale. 2 tundi proovisin õnne bussipeatuses, mitte midagi! Kõndisin siis natuke edasi mööda seda kiirteed ja proovisin uuesti.... peale 1 tundi seal olin lootuse kaotanud, istusin teepiirdele ja mõtlesin elu üle järele ;). Ja kujuta pilti, auto, kahe hulluga sees, peatus, korjas mu üles. Kuna olin kaotanud kogu päeva, otsustasin Molise vahele jätta ja otse Abruzzosse minna. Niisiis lasin end maha panna Rooma lähedal tanklas mis oli enne pöörangut L’Aquila poole..... teoreetiliselt õige koht L’Aquilasse hääletamiseks, kuid praktikas mitte eriti. Seal peatusid vaid autod, mis läksid Rooma. Öö tanklas (õnneks pakkus tankla töötaja võimalust magada rekkajuhtide puhkeruumis.... seal oli DIIVAN ning üle 10 kraadi sooja.

Finally i got a ride at 17.30... it was almost dark and they were going to Rome, so i decided to continue with them until petrol ststion before Rome. It means that no Molise region this time. Next plan was to get to L'Aquila. The petrol station seemed to be perfect for that.... NOT. Everybody was going to Rome. Lucky me that there was a employee of the petrol station who showed let me sleep in truck drivers reunion room.

Luksus. Luxury in the resting room for truck-Drivers. Petrol station near Roma

01.02  Roma- L'Aquila- Assergi-Sulmona 

kell 5 hommikul ärkasin, jõin kohvi ning kohe kui olin lõpetanud, leidsin küüdi kuhugimaani..... lausa Ternini, mis tähendas küll, et tegin suure ringi (sõitsime Antonioga kogemata mööda sellest tanklast kus ma oleks jätkama pidanud). Jälle natuke kiirtee ületamist ning jätk tanklas, suunaga Rietisse. Jälle üks Francesco aitas mu hädast välja, kuni Antrodoconi.

I woke up at 5 in the morning,  took a cafe and got a ride in a moment. Antonio took me to Terni.... Then I hitched to Antrodoco with Francesco.

Antrodoco

veidi jalutamist mäkke ning viimane küüt kuni L’Aquilani.  Hmmm.... näha oli, et linn oli 2009. aasta maavärina poolt suhteliselt maatasa tehtud. Kesklinnast paistsid vaid kraanad, millega taastamistöid tehti, paljud restoranid, milletaolised tavaliselt paiknevad nostalgilistes vanalinna majades, paiknesid lihtsalt tee ääres, künka jalamil. Mitte miski ei ahvatlenud mind sinna jääma, niisiis võtsin suuna Gran Sasso mägedele. Linnast välja jõudnud, peatus üks auto ja juht pakkus küüti.... ilma et ma oleks isegi pöialt püsti pidanud tõstma. Kave Iraanist viis mu Assergisse, viimasesse külla, kuhu autoga saab..... edasi mäkke minemiseks tuleb juba kondiauru kasutada.

In L'Aquila there was nothing to do.... they were still reconstructing the city which was destroyed in 2009 by a stong earthquake. To Mountains now. To Assergi (Gran Sasso)

Assergi

Gran Sasso mäed

 Mingi teeraja leidsin ning tunnikese jalutasin seda mööda tunnikese .... väga sopane/jäine/lumine oli. See tundus olevat tee mis kuhugi ei vii ;). Parem vist tagasi kõndida, enne kui täielikuks sopakäkerdiseks muutun.

I found a small road, going to nowhere.... So I prefered not to walk there more than an hour....

Walking on the road which takes nowhere

Assergisse tagasi jõudes tõstsin kohe pöidla püsti, suht kohe saatis mind ka edu. Fabio Forlist peatus..... Alustuseks pidi ta mind L’Aquilasse viskama, kuid kuna ta pidi pärast nagunii Pescara poole liikuma, jõudsime kokkuleppele, et ta sõidutab mind Sulmona lähedale.

Sõidutaski. Kolmapäeva õhtu pole parim aeg kommunikatsiooniks kohas kus ülikooli pole. Üritasin ronima minna, kuid seal kuhu mind saadeti polnud juba 5 aastat ronimisest haisugi. Lõpuks jõudsin iniemesteotsingul ühte ameerikalikku veinikasse, kus mind ootas väga meeldiv vastuvõtt.... tavaliselt ma ütleks,et see koht on liiga šikk, aga tol hetkel sobis see kuidagi....

Endiselt pole mul aimugi kus ma selle öö veedan, aga see polegi ju oluline kui head veini saab. Need mafiosnikud siin on omamoodi huvitavad.

Back in Assergi I got a ride really fast and It was lucky one - Fabio took me to Sulmona after finishing some work... yeah i needed to wait 1 hour, but at least I didn't need to return to L'Aquila :D
Of course the wednesday night is not the most lively in small town without university, but at least there was some beauty and some nice winerys

02.02 Sulmona-......
Ei pidanudki äärelinnas telkima. Mind majutas lõpuks Salvatore.... Üks vinoteegi klientidest

Thanks to the winery I found also some people to talk to.... and Salvatore who hosted me