Guided tour in Poggioreale etc.

 17.07  Mu jaoks on reisimise juures olulisim kohalike inimeste, kultuuri ja mentaliteediga tutvumine ning  kohtade ja monumentide külastamine tuleb olulisuse reitingus pärast seda. Kui aga keegi kohalik loovutab oma vaba aega oma kodukoha vaatamisväärsuste tutvustamiseks, olen ma lausa õnnejunnis, sest selle käigus on kõik ju ühendatud: näen kohti, kuulen ajaloolist tausta, saan tuttavaks veel mitmete inimestega (mõnelpool on tavaks inimesi teineteisele tutvustada isegi kui tegemist on lihtsalt juhusliku kokkupõrkamisega tänaval.... ehk siis ei jääda lihtsalt omavahel jutustama, jättes uustulnuka kõrval vaikselt seisma nagu juurvilja :D) ning selle põhjal, kuidas oma maast, inimestest räägitakse, saan teha "kohtuotsuse" rahva kohta.... loomulikult ei saa tugineda üksikkogemusele (katsete arv võiks ikka olla >3 nt ;D). Rohkem organiseeritud ja etteplaneeritud reisidel aitab Couchsurfing, aga rattarännakul tuli pigem õnnele loota (tegelikult ongi nii huvitavam).

Poggioreales läkski ideaalstsenaariumi järgi. Õhtul olin tutvunud Francesco ja Francesco ehk siis topelt-Francescoga, kellest üks mind ka võõrustas ning hommikusel rattatuuril juhatas. Teekond viis vanasse Poggiorealesse, mis asus mõne km kaugusel. Linn oli 1968. aastal toimunud maavärina järel suurte purustuste tõttu hüljatud. Varemed olid pikalt suletud, kuid nüüd üritatakse kohta korrastada ning millalgi ka turistidele avada. Mõnus on külastada vaatamisväärsusi kus ei ole veel restorane ja tränimüüjaid ümber. Tee peal hävitasime muidugi hulganisti põldmarju ning juba varemete vahel olles leidsime vilju täis mooruspuu.... Ära minnes nägime küll moosivaraste moodi välja.

For me the most important reason to travel is curiosity about people, local culture and mentality and not so much about monuments and sightseeing. Still I'm really grateful and happy if I find some local person who show me around and talk about history, background of present situation etc. The way  how they talk about it gives me also idea about the mentality. When I have more possibility to orgsnize my trips, I usually use Couchsurfing, but when travelling by bike without internet I need some luck to meet open-minded people (actually unurganized Couchsurfing is more fun anyway).

In Poggioreale I was lucky enough to get known double-Francesco (two friends, both called Francesco). In the next morning one of them made me a guided tour to ruins of Poggioreale. On the road we found a lot of blackberries, so we coninued the breakfast. The town was ruined by a catastrophic earthquake in 1968. Its' inhabitants built the new town some km from the old spot. The ruins were closed for public long time but nowadays there is an idea to open it also for tourists. Luckily it was still quite abandoned, so we had the possibility to look around and eat the fruits of morus tree..... no  people who try to sell something  :D

Vana-Poggioreale nähtuna uuest. Old-Poggio... sawn from new

Midagi on peale maavärinat alles jäänud.....

peale meie oli veel keegi liikvel. We were still not the only tourists

Sciacca poole liikuma sain alles kella 5 ajal.... õnneks polnud palju minna ning jõudsin veel päevavalguses. Tänaval rippusid vihmavarjud kõigi vikerkaarevärvide ulatuses..... Ei tea kas seal kunagi sajab ka?? võib-olla olid need hoopis päikesevarjud....tunduks kuidagi otstarbekam.

Sciacca on päris populaarne turismiobjekt, minu kahjuks :), samas ka kalurilinn, minu õnneks. Kalalaeva koka Carlo'ga oli täitsa huvitav rääkida.... nii umbes poole ööni. Kui meeskonnas on 12 inimest, kellest üks on taimetoitlane, teine raskel dieedil ning kolm on moslemid, võib ikka raske olla toidukordade planeerimine (iseäranis ramadani ajal).

As I was enjoying the time in Poggioreale, I started moving to Sciacca quite late.... something before 5 pm.  At least it was not very long way to go. Sciacca is touristic city.... so this time I falled into the trap again. By the end of the evening when I was trying to find some beach for sleeping I bumped into Carlo, a seaman, and we talked until late night. Yep, its not easy to be a cook on a ship whe the crew of 12 person consists a vegan, somebody on strict diet and also 3 moslems. How to make a cooking plan then? :D

Sciacca tänav. Why are those umbrellas there? It's never raining.... all for the art.

Sicilia. Io mi chiamo Cafiero Pasquale sto a Poggioreale dal 53...

16.07 Palermo- Poggioreale. ca. 80-90 km

Niiöelda kohustuslik turistiring vanalinnas sai tehtud. Alguses sõitsin küll vanalinnast korduvalt mööda, mõistmata, et see oligi ju koht kuhu jõuda tahtsin (millegipärast ei eristanud ma seda algul muust linnast, minu paha....).  

Come una turista normale ho girato un po' nel centro storico.... anche se era difficile trovarlo (sono passato da centro storico 2 volte senza capirla)

Let me be a tourist for some hours!  Old town etc..... btw I passed by historic center twice, not realizing it...my bad.

mingi väljak.... Piazza Pretoria

Fontana Pretoria

Palermo oma prügiga viskas kiiresti üle. Tänavaturg oli ju tore, kuid rattaga seal küll mugav liikuda polnud. Kõik kohustuslik sai maitstud: arancini (liha, kala või juustuga täidetud friteeritud riisipallid), teod, milza (hamburgerilaadne toode, milles pihvi asemel on põrna lõigud)..... Mööda tänavaid lendav kile sattus rattaketi vahele ning oleks selle peaaegu lõhkunud

Palermo mi faceva stancare troppo presto... pensavo di restare per intero giorno, pero citta era troppo sporca e non trovava gente locale da spendere tempo insieme. Non era facile muoversi con la bicicletta pure... Dopo aver assaggiata cibo di strada tipico (arancini, milza e lumache) andavo via, per le montagne, i campi.

I got tired of Palermo too fast because of crowdness, trash all around and no possibilities to move for  cyclers with big backpack. Plastic litter almost broke my bikes' chain...... I prefered to return to the fields and mountains.... maybe with less rubbish :D. Anyway I had already tasted the most important street food in street market. Arancini (deep fried stuffed rice balls, coated with bread crumbs), milza (something similar to hamburger, the beef is replaced by slices of spleen) and some snails.....

arancini

Plastic litter almost broke the chain of my bike.

Vaade Altofontest. View from Altofonte

Piana degli Albanesi - kunagine Albaanlaste asula (tegelikult on seal ka praegu suur albaania kogukond). Sain teeviitadelt juba veidi aimu albaania keelest.... aru ei saanud

Piana degli Albanesi is one of albanian villages in Italy.... Some indications were written in Albanian... good for me as a preparation for Balcan trip.

Piana degli Albanesi

The memorial of the Portella della Ginestra massacre (01.05.1947). In the massacre prepared by Salvatore Giuliano and band of Sicilian separatists 11 people were killed and 27 wounded....

Memoriale di Portella della Ginestra

Peale memoriaali külastamist hakkas juba pimenema.... nagu ikka, ei suutnud ma sihtkohta jõuda päevavalguses. Aga kohale jõudes ootas mind ees külalislahke linnake. Loomulikult võtsin suuna baari poole, kuna mujal polnud erilist rahva liikumist eeldada. Õnneks oli laupäev ning baaris võtsid Francesco ja ta sõbrad mind vastu nagu vana sõpra..... jalgratturlus ühendab.

Fine della luce. Come sempre non riuscivo arrivare durante il giorno..... Al fine arrivavo a Poggioreale, un villaggio tranquillo e accogliente. Per fortuna era sabato sera, quindi al meno il bar era aperto. Gente al bar, specialmente Francesco e il suo amico, mi hanno fatto sentire come se fossi stata a casa mia.

As always I didn't get to destiny in daylight.... maybe i like to ride in darkness? :/ At least it was saturday, which means that also in small villages as Poggioreale all the bars were open. People in the bar was really nice.... There were two bike enthusiasts, Francesco and his friend, who made me feel like home.

Teel Poggiorealesse. I'm on my way to Poggioreale

Ferry to Palermo

15.07-16.07 Praam Cagliari-Palermo
Nüüdseks olin aru saanud, et praami siseruumid on jõledalt igavad ning palju meeldivam on nautida sõitu tekil. Laotasin oma varanduse maha ning kuni päikeseloojanguni lugesin raamatut "Misura del mondo" (ehk "Maailma mõõtmine"), mida olin senimaani lihtsalt raskusena kaasas kandnud...... eks lisakilodeta oleks kõik need mäed ju liiga lihtsalt ületatavad olnud.

Ferry to Palermo. I had already understood that it's completely boring to stay inside when travelling on the ship...... It's much more fun to hang around on the deck, enjoy the wind and the sky full of stars (viva la hotel of thousand stars!!). So, I just put down my things, read  "Measuring the world" by Daniel Kehlmann (before I just carried the book with me, virtually without reading, just for extra weight :D).

Viimane pilk Cagliarile. Good bye Cagliari, I'll be back one day. Ciao!

Vahepeal rääkisin ühe perekonnaga juttu..... küsimused olid muidugi klassikalised: kas sa ei karda? kus sa magad? mis su vanemad arvavad? ja nii edasi, ja nii tagasi. Juba sõidu alguses olin märganud üht tüdrukut, kes mugavalt lebotas trepi ja äärekäsipuu vahele tõmmatud hamacas. Öö poole naasin sinna ning leidsin lisaks tollele tüdrukule eest veel ühe ränduri. Tüdruk võrkkiigega oli Anastassia Saksamaalt ning reisis motikaga, Nico Belgiast jalgsi/häälega ning mina siis Eestist rattaga. Hea seltskond ju!? Mis seal ikka, tegime pikniku kaevates kottidest välja kõik söödava ja joodava.

Somehow I started to talk to two little kid..... it was fun as always with kids, even though the conversation end up always with questions like: "alone?"; "aren't you afraid?"; "what does your family say?"; "why do you do it?"..... what can i say. I have only one life, and I'm the only one who can enjoy it. Or not?
Already in the beginning of the sailing I noticed one girl laying in the hamaca which she has mounted on the deck. When it got too dark for reading I returned to that girl..... good surprise, there was also an other traveller..... It was easy to understand that they were my type of people, so I didn't hesitate to disturb them. Anastassia from Germany was going to Greece by motorcycle, Nico from Belgium was by foot/hitchhiking and i was still by bike...... Good combination I guess! We talked and talked and.... started a picnic spontaneously. We took out of our bags everything which was eatable or drinkable and destroyed it all. I think everybody in the restaurant was envying :D.

Nico took a picture of our camping site next morning, food was already finished...

Tundus, et meie kõigi jaoks oli ebatavaline mõttekaaslasi kohata -  juttu jätkus tõesti kauaks.
Mitte et ma kogu aja jooksul poleks nt teisi rändureid/rattureid kohanud, olin küll, kuid need kippusid ikka olema hästivarustatud sakslate grupid, keda paari päeva kaugusel ootas lennuk koju..... või lihtsalt rannas suvitajad. Nico ja Anastassiaga aga oli meil nii mõndagi ühist: me kõik reisisime üksi, kandes kaasas vähe pagasit (ainult vajalikke asju.... Nicol nt ei olnud nuga, lusikat, taskulampi, kuid olid olemas ronimissussid; mul polnud varustust ratta parandamiseks, kuid igaksjuhuks oli kotis pits- kes teab millal kellegagi mirtot jagama juhtun). Tjah, igatahes see öö sai väga kiiresti läbi ning nalja jätkus hommikukski. Öösel olin õhku visanud sellise lause: aitab juba päikesest, tahaks pilvist ilma, unistan vihmast. See meid Palermos tervitaski, ning üllatus-üllatus, ma ei olnud üldse nii õnnelik nagu seda võiks oodata inimeselt, kelle unistus on äsja täitunud.
Iga halva juures on siiski midagi head, nimelt andis vihmasadu meile põhjust mitte veel eri suundades laiali minna, vaid hoopis koos kohvile minna :D.

You can only immagine how amazing it was to spend some time with soulmates..... Yeah, I've met a lot of tourists on the road, also cyclers but most of them have been really well equipped Germans in group, heading to some place where train or airplane was waiting for them already..... to avoid too hard and long distances uphill.
We were all alone, with small luggage, even smaller budget and big amount of energy and curiosity :D. Somehow the night passed so fast.... I told to my new friends that I was dreaming of clouds, even rain, and there it was. It was raining in Palermo!! My dream came true. Do you think I was happy??? Surprise-surprise - not so happy, but it was reason to go and take a good caffe together, before splitting.

Cappuccinot söömas. EATING cappuccino

Pilves Palermo. Cloudy Palermo after the rain. Nuvole, finalmente!!

The end of the world....

well, well, only the end of Sardinia, but considered that it's an island I'd say that it's always the end of the world when one arrive to the coast.
Per un' isola la costa e sempre il fine della terra,vero?
Saarel on rannikule jõudmine alati võrdne maailmalõpuga. Või mitte??

12.07  Urzulei - Porto corallo 

Urzulei. Tagantjärele on raske mõista miks ma ärkasin nii vara. Perche mi sono svegliata cosi presto? Je so' pazza...Why did I wake up at 6.30?

Mingil teadmata põhjusel olin hommikul peale peaaegu 6 tundi magamist ikka veel väsinud..... Nälg ka näpistas.... kui niimoodi vingumist jätkata, võib peagi vingumürgitusse surra :S. Vähemalt viis tee Santa Maria Navarrese-sse minnes suuremas osas allamäge..... kuid seal ei olnud eriti palju põldmarju ega ka teisi puuvilju, nii et hommikusöök lükkus hilisemaks.

Non so perche, ma ero ancora stanca, anche se avevo dormita gia 6 ore..... Vabbuo, non avevo bisogno di svegliarmi cosi presto, tutto colpa mia. Al meno la strada per Santa Maria Navarrese era in discesa..... in maggioranza. Problema era che sulla strada non c'erano le more e i altri frutti..... niente colazione.

Marjade asemel oli hoopis see asi.  I frutti non ci sono.  No berries, but there are some other plants.

Muide, natuke enne mere äärde jõudmist sain siiski kena marjasaagi, küsisin baarist veidi piima ning sain veel hulga tomateid pealekauba..... tšempionide eine missugune. Siesta rannas....ronisin veidi kividel/kaljudel ja vaatasin kuidas noored poisid kaskadööritrikke tegid- nimelt oli kaljult vette hüpates vaja tabada umbes 1m2 suurust ala, mille all oli süvik.... mööda hüppamine oleks olnud saatuslik. Rannas olles istusin loomulikult mändide kaitsvas varjus ning rääkisin juttu ühe abielupaariga Roomast. Millegipärast tüütas lebotamine juba kella kaheks ära, ning plaanist teha nn puhkepäev sai hoopis 110 km väntamist.

 Vicino a mare ho trovato un po' di more, meno male. Andavo al bar, chiedevo se mi possono dare 100 ml di latte.... si, 1 euro perfavore! :O Ma com'e possibile???? Grazie mille..... Cambiavo il bar e chiedevo di nuovo. Questa volta andava meglio e impegnata mi ha data pure un sacco di pomodori dal giardino. Le more con il latte, poi pomodori con un po' di sale.... colazione tipico sardo :D ;D.
Dando che avevo fatto troppo lunga strada giorno passato pensavo di fare un giorno di riposa - andavo al mare, facevo un bell nuoto e un po' di arrampicata nelle rocce etc. Tra 3 ore ho capito che non so stare ferma.... non c'era un posto per lasciare la bici pure..... quindi invece di riposare andavo altri 80 km.

Near to the sea I finally found some blackberries. I went to a bar, asked for 100 ml of milk and had my breakfast: blacberries with milk and some tomatoes with salt as the dessert. As the last day has been really long and hard I thought to make an easy day, just to be on the beach and do some trekking. After some swimming, climbing on the rocks and sunbathing (under the pines ;D) I already felt somehow nervous...... It was the sign that I was missing the road. So, Instead of resting I biked another 80 km.

Mereelukas, kelle sukeldudes korjasin. Some seafood?

Kohvipaus Bari Sardos. Raadiost kõlas ülitihti see lugu, niisiis jagan ka teiega:

Quando faceva "benzina" a Bari Sardo, sentivo questa canzone al meno 2 volte.

During the coffee break in Bari Sardo I understood that "Vorrei, ma non posto" was the hit of this summer, so I share it with you: 
https://www.youtube.com/watch?v=yKT_euhimTk

Öösel jõudsin Villaputzusse, tundus kuidagi igav ja tühi, niisiis otsustasin ikka mere äärde minna. Porto Corallos oli kämpingu ala, kuhu oli hea lihtne sisse hiilida, kena soe dušš võtta ning randa magama kobida. Mitte et see rand seal väga mõnus oleks olnud...... pigem kivine, tolmune...aga väsimus ei küsi :D. Mingid kämpingu kliendid võlusid mulle veel hää rammusa pizza kusagilt välja. Super+lux

Per la notte arrivavo a Villaputzu, che sembrava morta, quindi capivo che per trovare gente era meglio andare al mare. Lo facevo..... cmq la spiaggia e sempre meglio per dormire. A Porto Corallo ho trovato un camping.... entravo, facevo un bell' doccia (nessuno non mi fermava), e andavo via. La spiaggia non era molto bella, pero ero cosi stanca che dormivo cmq.

At night I arrived to Villaputzu but it was so empty that I decided to keep going until the seaside. It was much more lively there.... lots of restaurants, camping where I took a shower because nobody told me that I won't, and some customers of the camping who donated me with a tasty pizza. The only thing I was missing now was sleeping. No problem with that: there was the sea, some rocks and bushes, my yoga mat and sleeping bag. Almost the paradise I'd say.....


13.07  Porto Corallo - Cagliari

On koit, kuninglik loit, valguse võit!! https://www.youtube.com/watch?v=i-6tLn6hQ7Q Porto Corallo

Kuidas see hommik nii kiiresti saabus??? Ei-ei, ega ma unine polnud, probleem oli pigem selles, et ärkasin juba enne koitu. Niisiis õigem oleks vast küsida kuhu see uni nii kiiresti kadus??? Egas midagi, nael kummi! Natuke peale Muraverat jõudis mulle järele grupp kolleege, kes tegid samuti tour de Sardegna't. Need olid Aniello, Natale, Nicola, Riccardo e ning veel kaks härrat, kelle nimed on ununenud. Milline rõõm, 80 km heas seltskonnas (et ikka kauem olukorda nautida eksisime igaksjuhuks Cagliarisse sisenemisel ära.....). Avastasin, et baklazaan ja Ichnusa õlu ei ole hea kombinatsioon lõunaooteks. Peale seda pausi ei olnud ma võimeline normaalselt hingama umbes 6 tundi..... jõle s**t oli olla ikka. Võib-olla oli mu enesetundes veidi süüdi ka liiga kiire tempo.... tavaliselt ma ei sõida 90 km 5 tunniga (pigem ikka 7 tunniga).

Vicino a Muravera ho trovata un gruppo di colleghi miei -  erano sei signori dal vicinanza di Salerno: Nicola, Babbo Natale, Riccardo, Aniello e altri due (purtroppo non ricordo piu i nomi). Anche loro hanno fatto un giro di Sardegna in bici. Che bello andare in gruppo a volte.... specialmente in salita.... meno faticosa e molto piu divertente. Solo che prossima volta non mangiero melanzani e birra insieme..... non e un ottimo combinazione per il mio stomaco (5 ore non potevo respirare).
Per godere piu questa bella giornata abbimo sbagliato la strada.... cosi potevamo fare piu lunga strada insieme :D ;D

A bit after Muravera I met six guys from Salerno who were also going to finish the trip around Sardegna in Cagliari. So we continued together. You know, even though i like to travel alone, it's  wonderful to have companions sometimes. Much easier and funnier to go uphill :D. But its not so good idea to have a beer break and eat eggplants.... they don't match very well in my stomach..... I was't able to breath normally at least 5 hours. Maybe the problem was also the temperature and the tempo, which was much faster than my usual.

kanjon. ka seal jões polnud vett. No water in the  river.

Uno, due, tre, quttro, cinque, dieci, cento passi (Modena City Ramblers)

Reisikaaslased. Travel companions for last 80 km of Sardegna.

 Igatahes Cagliarisse me jõudsime ning erinevalt motiveeritud ja kaameratega varustatud Jaapani turistidest me lihtsalt lebotasime Cagliaris Piazza Amendola pargipingil sajandite vanuse Ficus macrophylla all. Parim päikesevari, mida soovida.

Abbiamo passato il pomeriggio sotto questo ficus che ci ha dato benissimo ombra.

We passed the afternoon under this tree, as it's normal for homeless travellers. It was the best protection against sunshine.

Teenitud puhkus. Riposa meritata sotto l'albero. Taking a rest that we really deserved.

Päikesevari. Amo questo albero. Sotto lui ho fatto picnic due volte :D.

Õhtal ekslesin vanalinnas, otsisin inimesi.... neid oli palju, aga otsisin just selliseid, kuidas nüüd öelda- mõttekaaslasi, kellega pole oluline mida teha, huvitav on nagunii. Kuues meel toimis. Leidsin grupi noori, kellel oli just aperitivi pooleli, ühinesin...... ja nii ma veetsingi 2 päeva Cagliaris Marco, Alessandra, Giorgio, Mari Lu ja teistega.

Amigos de Cagliari

Attention! Goats on the road. Ettevaatust, kitsed teel!

11.07 Macomer-Nuoro-Urzulei
Ei jõua ära oodata, millal ükskord Gennargentu rahvusparki saaks. Niisiis teele, teele! ...hoolimata sellest, et Macomer ja lähedane piirkond mulle tegelikult väga meeldis. Väiksed külad Silanus ja Bortigali oma kondiitrikunsti, mägede ja muheda rahvaga, Macomer ise sama mõnusa nn auraga.... jne.

Sebbene mi piaceva tanto Macomer e piccoli villagi intorno (Bortigali e Silanus con tutti i dolci locali...), volevo andare avanti per arrivare a Parco Nazionale del Gennargentu. Maggior parte delle specie endemiche a Sardegna si trovano la e pure le montagne, il canyon e belli pareti per arrampicata ci sono. Quindi via!

Although I liked Macomer and the region nearby I was looking forward to go to Gennargentu National park close to eastern coast of Sardinia. Still I needed to taste some local pastries/sweets before getting in the hot heart of the island..... In Bortigali and Silanus there were some specialities.

 

Lahkumine Macomerist. Goodbye, Macomer! Una mattina mi son' svegliato, o bella ciao, bella ciao, bella.....Macomer!

Keskpäevaks olin jõudnud saare keskele, mis omakorda asus..... kusagil..... soe oli
Mezzogiorno in centro di niente.
For the middle of the day I got in the middle of the island in the middle of nowhere

Sardiinia keskel, asulatest kaugel, nagu oleks savanni sattunud. Cuore della Sardegna- quasi come la savana.

Läbisin kiiresti suhteliselt igavana tunduva Nuoro linna, ning panin kärsa likku väikeses kohas nimega Oliena. Tinutasime siis sealkandi noorhärradega hääd kohvi ja veidi halvemat, kuid siiski head kohalikku õlut Ichnusa (kuigi kusagil oli kirjas, et toodetud Milanos.... aga tegelikult väljaspool Sardiiniat seda eriti ei müüda). Pildil olev järv on juba rannikule lähemal ning maastikupildist on näha, et hakkan lähenema sihtkohtadele.

La citta Nuoro ho attraversata veloce, senza fermarmi troppo, perche sembrava un po' noiosa. Preferivo fare un' pausa ad Oliena (un piccolo villaggio).... pausa di caffe ed Ichnusa (la birra che si beveva ovunque in Sardegna)......e continuo, passo questo lago, e dalla bellezza di paesaggio capisco, che sono gia vicino alla destinazione.

Lago del Cedrino

A Dorgali assaggiavo i diversi tipi di pecorino in un piccolo caseificio, volevo comprare un pezzetto di 100 g, ma non si vende quantita cosi piccole :( ;(

Parco Nazionale del Golfo Orosei

potentsiaalne ööbimiskoht, kuid liiga varane aeg... Hotel for next night?? Too early for that.

Ülevalpool... nii umbes 1,5 tunnise tõusu järel oli kõik rohelise-kollasekirju.... vahelduseks ka mõned hallid kaljunukid
Che bellezza delle montagne..... tutto pieno di piante... fioriti o non fioriti, pero sempre misteriosi :D (non so di quale specie sono)
It was full of this kind of plants in the mountains.... everything was yellow-green or viceverse

Puu või põõsas...või lillekimp

Peaks nõlvakalde ära mõõtma...aga võib-olla seisin ma viltu...

Mägi, mida mööda saab liikuda ainult üles. Rise up, don't falling down again! On the other side of that mountain there is a paradise for rock climbers. Sull' altro lato della montagna c'e il paradiso per i scalatori.

Kahju, et pimedus hakkas peale pressima ja et jalgrattaga on raske matkaradadel liikuda, muidu oleks kanjonisse laskunud. Sääl pidi laskumine kohati päris põnev olema (umbes nagu mööda uksepiitu ronimine)

Purtroppo non ho visitato il canyon, perche faceva gia tardi e in bici non si puo muovere sulle vie di trekking. Mi hanno detto che e molto bella ed eccitante arrampicare la.

It's a pity that I didn't go trekking in the canyon and the other side of mountains, where the climber inside me would have been really excited. The problem was the late hour, my tiredness and my dear friend Massimo, who has not "born" for riding on trekking routes :D

Taamal paistavad mingid märgid kanjonist. There is a canyon somewhere there.

Halvad uudised: kuigi päikese kokkupõrge kaljuga on ilus vaadata, tähendab see siiski seda, et tõusu lõpu ning 15-20 km laskumist pean ma tegema pimeduses. Hip-hip hurraaaa!! Ah et miks ma tipus magada ei võinud? Duši vajadus oli väga suur ning üksjagu jahe oli.

Tramonto e sempre bella, ma questa volta significava che dovevo andare altri 4 km in salita e poi 15 km in discesa come se fosse cieco.

Sunshine, sunshine reggae, I've got a message for you: It's gonna be dark in a while :(, and I wasn't even on the top yet.

Tramonto = päikeseloojang (otsetõlkes aga tra=vahel ning monte=mägi, ehk siis päike läks mägede vahele). The Sun went between the mountains.

Miks on postituse pealkiri säärane?? Laskumine Urzuleisse toimus pimeduses, ning oma pealambigagi nägin vaid valget joont, mis tähistas tee äärt..... Järsku kuulsin mingit imelikku häält ning siis tegin juba ise pidurdades veel imelikumat häält: cavolo di mer**, chi ca*** sei? (si**ne kapsas, kes kurat sa oled?)..... kitsed olid... nii 8-9 mökitavat elukat.

Durante la discesa era buio e non vedevo niente oltre una linea bianca per marcare il bordo della strada. Mi sentivo cieca pero fortunatamente non ancora sorda...... sentivo un rumore strano e tra poco facevo con i freni (e la mia bocca) un rumore ancora piu strano.
Io:"Cavolo di mer**!!!!" "Che cos'e??"
Misterioso: "Baa, Baa, siamo le capre, e ti volevamo vedere morire di attacco di cuore."
Io:"Grazie signore, che gentile!!"

Why have I mentioned goats in the title? As I was coming downhill in deep-deep darkness I didn't see nothing but narrow white line (which was the sign of the border of the road). Then suddenly I heart some weird noise, and after that me and my breaks were doing a noise which was even more weird. "Shitty cabbage, what's that????"
"Meh, baah, maah (or however they transliterate the goatian) we are goats, and we just wanted you to die of a heart attack"
"Thank you, sir, i really appreciate it!"
I still survived as you see :D

Urzulei, linnake kuhu ööseks jõudsin.

Grazie, Salvatore, che mi hai salvato, la doccia si serve dopo un giorno cosi lungo-caldo-duro. E la pizza e il vino cannonau in Pizzeria Il Gufo erano buonissimi. https://www.facebook.com/pages/Pub-Pizzeria-il-Gufo/460759473943227

Tere hommikust! Vaade "hotelli" katuselt. La vista di 6 stelle....Fatto dal tetto di casa dove c'era il letto. Urzulei

Vamos a bailar.... en Alghero

09.07 Tempio Pausania - Sassari - Alghero
Jälle jube ilm. Ma ei kujutanud ettegi, et nii kiiresti võib päikest vihkama hakata, kuigi ilmselt oli eelmisel aastal Hispaanias/Portugalis sama lugu..... see mälu on ikka väga lühike. Tark õpib teiste vigadest, keskmine inimene oma vigadest, ning loll ei õpi kunagi..... Kes olen mina?
Igatahes plaanis oli siesta ajaks Sassarisse jõuda, raamatupood üles otsida ning Sardiinia või vähemalt vahemeremaade taimemääraja osta (või kaubelda). Tee peal juba leidsingi mõned tegelased kelle liigilisest kuuluvusest mul aimugi polnud:

Di nuovo il tempo bruttissimo con tutto questa maledetto sole :D. Mi faceva gia male. Non immaginavo che potesse odiare il sole un giorno.... anche se tutto era lo stesso anno scorso in Spagna/Portogallo... la mia memoria e cosi breve. Si dice che una persona sagia impara dai errori degli altri, una persona media impara dai errori suei ed una persona stupido non imparera mai. Quale persona sono io???  Allora, ho pianificato di arrivare a Sassari per tempo di pausa e comprare un libro sulle piante di Sardegna.

Another terribly sunny day. I didn't even immagine that it will be possible to hate the sunshine, or actually I had forgotten it (I think last year in Spain and Portugal it was the same, but i still return to south). There is a proverb that a intelligent person learns from mistakes of others, normal person learns from his/her own mistake and a stupid person will never learn.
The plan for the morning was to arrive in Sassari for the lunch break, go to bookstore and buy something about Sardinian plants.... to understand who is that on the pic.

Chi e questo? Aiutate mi capire! Kes see on? Taimemäärajad tulge appi! Who's that?

Kas rahu ja vaikus on see, mida me otsime?? Tranquillita nel deserto (per una estone sembra molto secco :D)

Peatusin "benzina" tankimiseks selle kena kiriku (Santissima Trinita di Saccargia) lähedal olevas restoranis.....

Mi son fermata per fare "benzina" = bere caffe in un ristorante vicino a questa chiesa...

I stopped for coffee near to this church....

Santissima Trinita di Saccargia

.....ning sattusin ühe väikese poisi ristimisele kontvõõraks..... peaaegu. Lihtsalt pläkutasin uudishimulike külalistega natuke, ning kulutasin kaugelt liiga palju aega ja raha halva võileiva peale (4 euro eest sain  palju saia ja väga vähe sisu). Tuleb jääda ikka oma liistude juurde - olla Lidl'i dieedil süües nt banaanileiba väikese põldmarja lisandiga....  või american cookies 225 grammi korraga, ja pärast süütu moosivarga näoga öelda, et see küll mina ei olnud kes nii palju küpsist õgis.

....e mi sono trovata in un festa del battesimo di un piccolo bimbo. Parlavo con gente, bevevo il caffe e spendevo troppo soldi e tempo per un panino non tanto buono (c'era troppo pane e pochissimo prosciutto e formaggio...). Quindi ho capito che era meglio stare a dieta di Lidl.... pane con banane e more ad esempio :D.... oppure una pacchetta di american cookies per poi dire che non sono stata io quella che mangiava cosi tanti dolci ;)

....and i found myself in a christening party of a little boy. As always I started to talk to random people.... they were curious about the travel and about the mysterious country called Estonia. I spent almost 2 hours and way too much money for bad sandwich there..... the life of  "tourist", even though i think of myself as a traveller... muhahaaa.

Kriidikalju veidi enne Sassarit.... Un po' prima di arrivare a Sassari.... Highway to Sassari

Sassarisse jõudsingi plaanitud ajal. Tagantjärele ütleks, et halvasti plaanisin.... umbes kell 13-17.30 on ju kõik suletud. Säh sulle raamatupoodi!! Mõtlesin oodata kuni jälle midagi avatakse, kuid millegipärast mulle ei meeldinud see linn.... ja inimesed.... Ei oska kuidagi objektiivselt kritiseeridagi, niisiis võis viga olla lihtsalt väsimuses, palavuses ning paaris esimeses kohatud isikus, kes juhtusid olema ebasümpaatsed.... ülikool oli ka suvepuhkusel :(.  Igatahes tundus mõistlik lahkuda sellest "kenast" linnast.

Arrivata a Sassari ho capito che era un sbaglio stare la quest' ora. Tutto era chiuso e la gente che ho visto non era simpatico. Non volevo aspettare quando aprono di nuovo le librerie, perche non mi sentivo bene nella citta.

I didn't enjoy Sassari too much. A bit arrogant or just uneducated people, everything was closed and it was too hot anyway. I deffinitely need to return because I'm sure that this experience was too short and my opinion can't be objective (considered that I was tired and it was the hottest time during the day). I escaped after 3 hours of touring.

Vähemalt oli Sassaris veidi tänavakunsti. Al meno un po' di bellezza c'era. At least some art.

Järgmine peatus: Alghero. Ei olnudki nii lihtne sinna jõuda, sest vastavalt kohalike soovitusele valisin liikumiseks sel korral kõrvaltee..... see viiski kuhugi kõrvale.... eksisin ära natuke, sest minu kaartil väikesi teid ei olnud ning inimestel oli seal kõige ees nii suur hirm, et nad ei julgenud mulle vist autoteed soovitada. See oli ka viimane kord kui ma Itaalias teevaliku osas normaalseid inimesi kuulasin (kasulikku nõu oskavad tavaliselt anda vaid need, kes ka ise rattaga reisivad). +20 km.
Teadsin, et Alghero on turistikas ning mul oli kusagil kuklataga juba eelarvamus varuks, kuid mere äärde jõudes see kadus. Muusika.... latino..... bachata, salsa, impro.... oli üks tore rannakohvik/baar kus päev läbi mängis hää tantsumuusika..... parkisin Massimo müüritise najale, võtsin soolase duši ning ühinesin kahe imehea tantsijaga (üks Taanis elav itaalia tüdruk ning juba soliidses eas sardi onkel, kes seal iga päev häbelikele show'd käis tegemas). 3 tundi tantsu, väike venitus, ja tunne oligi nagu oleks taassündinud.
Oi-oi-oi, mul polnud endiselt sardiinia lippu, niisiis läksin vanalinna kauplema. Õnneks on nad seal oma lipu üle uhked (nagu katalaanid, tahavad ka sardid olla sõltumatud), mis tegi mu missiooni lihtsaks..... kahjuks mulle ränduri allahindlust ei tehtud ;).
Tiirutasin terve õhtu linnas, manööverdades restoranide ja puhkajate vahel.... kohalikke seal eriti polnud, ning puhkajad on kuidagi teise režiimi peal, nii et nendega vestlusesse sattuda on raske. Üldiselt ollakse pere või sõpruskonnaga ning võõraid sellesse ringi sisse ei lasta, energia ja tähelepanu läheb lõbustustele, mis üldiselt on seotud keskmisest suurema tarbimisega. See ongi põhjuseks, miks ma üritan vältida turismipiirkondi. Alghero oli siiski kuidagi eriline ja kokkuvõttes meeldiv.
Ööbisin ühe restorani taga väikesel kaljusel rannal :D. Just sellisena ma kujutangi ette 1000*  hotelli.

Prossima stazione Alghero.  Non era facile arrivarla perche ho sbagliata la strada (non volevo andare lungo superstrada, quindi ho scelto una stradina un po nascosta...... vabbuo, troppo nascosta, perche non esisteva sulla mia mappa). Quando volevo ritornare alla superstrada e chiedevo indicazioni, tutti sono stati cosi spaventati, che ho eciso di non chiedere piu questo tipo di info da persone normali. Non ci sono mai le garanzie, pero le cose/la vita non sono cosi pericolose come tutti pensano. Si puo pedalare assieme con le macchine pure in Italia.
Al fine ho trovato la strada e arrivavo ancora abbastanza presto. Nella mia testa c'era un po di pregiudizia.... sapevo che Alghero e una destinazione turistco e pensavo che forse faccia schifo. Non era cosi. Era turistico pero anche speciale in qualche modo. Ho trovato un caffeteria al mare dove c'era sempre buon musica (bachata, salsa, reggeton) e sono rimasta la per 3 ore.... ballando. Poi volevo comprare la bandiera di Sardegna (I Quattro Mori)....per mia fortuna era molto facile trovarla.
La notte ho speso sotto le stelle, sulla spiaggia.

Next station: Alghero

Hotel Mille Stelle :D. Hotel of thousand stars in Alghero.

 

Sardiinia lipp "I Quattro Mori" ehk "Neli Moorameest"

10.07 Alghero- Bosa- Macomer
Hommik ilma kohvita ei ole mingi hommik. Una mattina senza il caffe non e una mattina, vero? A morning without coffee is not a morning.
Hommikul kella 6.30 ajal oli suurem osa kohvikuid suletud.... mõtlesin, et pole probleemi, küll kusagil mereäärses külas leian. Tuli välja, et ega enne Bosat ei olnudki külasid/linnu tee lähedal. Mõned rannad olid, kuid seal algas elu alles 10 ajal. Tee läks klassikaliselt üles-alla, kuid tundus rohkem nagu trepp mis viib ainult üles. See 46 km oli peaaegu sama raske kui Alpide ületamine, kuigi teoreetiliselt ei oleks see tohtinud mulle probleeme valmistada- tõusud olid küll parasjagu järsud, kuid mitte väga pikad, vaated olid super. Järelikult olen kohvisõltlane (vähemalt rattareisil olles.... kui väsimus peale tuleb ning kiirus on vaid 15km/h, võtan 30ml benzinat ehk ühe espresso, ning 20 min pärast liigun jälle 25km/h.

In Sardegna (tutt' Italia) si puo morire domenica. Ad Alghero le caffeterie erano chiusi alle 6.30, quindi ho iniziato pedalare SENZA CAFFE :(. Anche sulle spiaggie tutto era chiuso, perche nessuno non va la cosi presto. Niente villaggi. Solitudine sulla strada..... essere sincera c'era tanta bellezza, pero sempre su, su, su e un po' giu :D.

need jooksjad möödusid must 3 korda (mul olid põldmarja peatused). Questi corridori hanno passati da me 3 volte (tutto colpa di more). Those runners passed me 3 times..... much faster than me...

Bosas sain lõpuks tankida ning siesta tegin rannas. https://www.youtube.com/watch?v=OTXxU0ihi8M ..... ning ohhhooooo, mul õnnestus tungida ühe pere seltskonda. Tegemist polnud küll päris kohalikega, kuid peaaegu. Nimelt olid mu uued sõbrad pärit Macomerist, mu järgmisest sihtkohast. Jaaaaaa, Vahemere ääres on normaalne, et randa minnes võetakse kaasa päikesevari ning tundsin minagi sellest rõõmu sel hetkel..... Eestis küll sellist mõtet pähe ei tule :D, saaks aga mõne päikesekiire kusagilt kätte.

 Ho mangiato tante more per avere un poquito di energia, e quando arrivava a Bosa sono stata disperata e vuota.  A che bell'ò cafè pure in carcere 'o sanno fa, co' à ricetta ch'à Ciccirinella compagno di cella ci ha dato mammà (testo da Massimo Bubola e Fabrizio De André)
Poi faceva un bell' tuffo in mare per rinfrescarmi e godevo il pomeriggio con una famiglia di Macomer.

Bosa

Aitab naljast, tagasi mägedesse. Muide, pühapäev oli, ehk supermarketid olid enamjaolt suletud. Itaalias võib pühapäeval küll nälga surra :S :D. Aga mägedes on põldmarjad, nii et keda huvitab!?  Kiiresti, kõrgele, kaugele!! Suni's tegin kohvipeatuse, baarmen arvas, et topelt ei kärise, lisaks soovitas veel lähedal asuvaid nuraage külastada (Nuraag on neoliitikumi ja pronksiaja megaliitiline tüvikoonusjas ehitis, mida püstitati peamiselt Sardiinias vahemikus 1800-1100 eKr.... uskudes Wikipediat). Seekord kuulasin nõuannet, sest soovitaja oli intelligentne ning huvitav inimene, seega sisetunne ütles, et tasub minna. Õnneks oli koht piisavalt kaugel peateedest ning pühapäeval suletud. Ületasin aia ja tegin väikese pikniku, kaaslasteks madu ja sisalikud. 

Basta spiaggia, di nuovo alle montagne. A Suni il barista mi ha consigliato a visitare Nuraghe Nuraddeo. Grazie a lui!! Mi ha piacciuto tanto, perche era un po' nascosto e non c'era nessuno.... oltre i serpenti e le lucertole.

Parco Archeologico Di Suni Nuraghe Nuraddeo

Ega ma sisse küll ei roninud.... From inside.

Päike juba madalal... kiiresti Macomeri. Jalpalli EM-i finaali tahtsin ju ikka näha (tegelikult küll rohkem seda melu, mida sellistel puhkudel baaridest võib leida. Pimedas jõudsin kohale ning jõudsin arusaamisele, et ainult see finaal võimaldaski mul linnas veel kedagi näha. Baar/pizzeria kuhu ma maha potsatasin on tavaliselt pühapäeviti varakult suletud. Vastuvõtt oli tore, kogu sääl viibiv seltskond võttis mu omaks, üks tüdruk pakkus võimalust tema korteris duši all käia (loomulikult ma kasutasin seda võimalust), pärast naasime baari.... ja nii see õhtu veeres.... 

Che cavolo, quanto era tardi!! Visitando il nuraghe ho perso il senso di tempo. Volevo arrivare a Macomer prima di inizio della partita tra Portugallo e Francia (questa sera c'era il finale di Euro 2016). Il calcio mi aiutava tanto nelle serate del domeniche.... al meno alcuni bar erano aperti. Non sono arrivata in tempo..... pero non fa niente....cmq la partita era troppo lungo :D. C'era poco gente a Macomer, ma le persone che ho trovata al bar/pizzeria, dove mi fermava, sono stati molto accoglienti. E passava la sera...la notte.....

..... ikka veel 08.07

 ......Golfo Aranci - Tempio Pausania
Tjah, Sardiinimaa on ikka kuiv küll...
Non c'e acqua in Sardegna....
Quite dry i need to say...

Tüüpiline Sardiinia tasandik (jah, isegi tasandikke leidub). Un po' di pianura....

Kuu aega hiljem oleks selle viigikaktuse viljast mu lõunasöök saanud. Ficodindia.... purtroppo i frutti non erano pronti :D

Millegipärast tundusid Sardiinia mäed veel hullemad kui Liguria ja Toscana omad. Kusagil Telti lähedal andsid mu jalad ning alaselja lihased alla...... või noh... seal oli mingi pizzeria, mis küll tundus suhteliselt hüljatud, kuid seal oli siiski töötaja olemas. Tuli välja, et tagaruumis olid ka ülejäänud pereliikmed - ikkagi lõunasöögi aeg ehk kell oli 14 millegagi. Natukese aja pärast olin tagaruumis minagi, vitsutades kahe suu poolega pastat, mille juurde klassikaliselt kuulus raguu ja riivitud kõva juust (mitte küll Sardiiniale tüüpiline pecorino, pigem midagi parmesani taolist)..... ja koduvein (pean kaardi pealt järele vaatama mis tüüpi see oli.... jah, üldiselt panin noolega kaardile kirja mida ja kus maitsesin). Peale lõunasööki ei tahetud mind enam kuidagi minema lasta, sest seedimiseks on ju vaja natuke kohvi ja digestivot ehk siis mingit likööri nagu amaro või mirto või carciofi. Piirdusin siiski „vaid“ kohvi, Mirto** ja Carciofoga***, mis siiski tähendas, et mul oli natuke taastumisaega vaja.  

Non so perche, pero le montagne in Sardegna mi sembravano piu dure rispetto Liguria e Toscana. Forse ero gia un po’ stanca, oppure il tempo non mi andava (faceva caldissimo: 41 cradi e sempre il sole). Alle 2 mi son fermata in una pizzeria, che sembrava abbandonata. Era un piccolo posto tra Olbia e Tempio Pausania, abbastanza vicino a Telti. Entravo e mi salutava un ragazzo..... lui era pizzaiolo e barista la. Visto la mia stanchezza (mi sentivo abbastanza morta :D) mi ha offerto un po’ di vino e mi ha invitato pure a pranzare con la sua famiglia (tutti lavoravano in questo ristorante cmq). Loro mi hanno fatto assaggiare buon pasta, vino artiginale, mirto e liquore di carciofi. 

I don’t know why, but the mountains of Sardegna were much harder to cross than those of North Italy.... may be I was a bit tired already or the weather was too extreme for me (it was 41 degrees and the sun was shining so „nicely“). At two pm. I gave up and stopped in a pizzeria, just to get some water and have the siesta in a bit cooler place. The guy working there welcomed me warmly and invited to have lunch with his family. It was the end of the supermarket diet :D. Pasta with ragu, home made wine, good „benzina“ , mirto** and Carciofo***.

Jõin mirto ära, ning klaasi kasvas uus mürditaim. After drinking the mirto. Dopo aver finito il mio mirto.

Peremees siunas samal ajal oma naist (kõlades umbes nagu Oru Pearu oma lambasihvrist kõneldes), too näägutas vastu, ning mina mõtlesin kas peaks nutma või naerma. Loomulikult otsustasin viimase kasuks, sest tundus,et „noorpaar“ tegi vaid nalja. Lõpuks hakkas aeg peale suruma ning pidin naasma vabaõhu sauna. Unustasin mainida, et oli erakordselt „ilus“ ilm: 41 kraadi ning lauspäike. Mälestuseks jätsin seina peale varasemast rahakotti jäänud Bulgaaria rahatähe (neil oli seal juba päris kena kollektsioon erinevate riikide valuutat), ja põgenesin.... tagasi korgitammede metsa. Sardiinia on võrreldes Itaaliaga ikka väga hõredalt asustatud (siiski tihedamalt kui Eesti), teel Tempio Pausaniasse ei olnud asulaid..... teest umbes 3-4 km kaugusel tegelikult oli, kuid see oleks tähendanud liiga raskeid ja pikki tõuse ja laskumisi. Ei tundunud nii ahvatlev, nagunii oli tee mägine, seega lisakilomeetrid polnud vaja. Kella 7 aal jõudsingi lõpuks linna..... 

Cavolo come sono stata piena dopo il pranzo, pero faceva gia tardi e dovevo ritornare sulla strada (caldo come la sauna). Come il ricordo ho firmato e lasciato un Lev di Bulgaria nell muro di Pizzeria (c’era gia un bell’ collezione di valuta diversa)...... e sono ritornata in bosco di querce. Tra olbia e Tempio Pausania c’era veramente poco habitazione... i villaggi erano 3-4 chilometri dal strada e quasi sempre in salita o discesa ripido quindi non potevo/volevo visitarle. Rispetto nord del Italia la densita di popolazione in Sardegna e molto basso (in Estonia la densita e ancora piu basso :D ). Alle 7 arrivavo a Tempio Pausania, una citta vecchia, fatto di pietre grigie.

The owner of the place was always making fun of his wife and she was not weaker in responding..... and I was soooo full. But it was already getting late, so i needed to return on the road, outdoors sauna.

päris kena hall ja vana linn oli, aga mõtlesin siiski edasi liikuda.  Õnneks tõid kohalikud mu mõistusele ning pimeduses väntamise asemel sõin pizzat ja õpetasin ühele 5-aastasele tüdrukule Euroopa kaarti. Kus on Eesti?? Nimelt puudus tema Euroopa atlases selline riik.... me siis joonistasime selle ise :D. Tuli öö ning põrandal oli ruumi ka minu jaoks. Head und!

Mi piaceva la citta, pero volevo continuare e trovare un posto piu piccolo, preferibilmente vicino a qualche fiume o lago per fare la doccia e dormire..... non sapevo ancora che in Sardegna non c’e aqua (maggioranza dei fiumi sono secchi). Un gruppo di giovani mi ha consigliato di stare la, perche era gia tardi e quasi buio.... Le ho ascoltato. Quindi abbiamo cenato insieme, ho insegnato la mappa Europea a figlia di loro (lei aveva un atlante del mondo, pero nella mappa non c’era estonia..... Dov’e Estonia????? La abbiamo disegnati noi :D).

Selgitamaks lõunaeurooplastele Eesti asukohta joonistasin juba reisi alguses sellise asja. I drew this scheme to explain where is my homeland. Per spiegare dove si trova l'Estonia ho disegnato questa "mappa" gia al inizio di viaggio.

Keegi siiski elab seal saarel (kitsed)....At least somebody..... Oh, c'e al meno qualcuno vicino a strada.... le capre

Piazza d'Italia, Tempio Pausania (I didn't took photos there, so this pic is from web)

*Amaro on natuke Jägermeisteri sarnane ürdiliköör, mis piirkonniti on natuke erinev ning kohalikud on uhked just enda oma üle. Tegemist ei ole amarettoga!

**Mirto on mürdiliköör, mida valmistatakse taime marju ja lehti 95% etanoolis leotades jne..... Ta on levinud Korsikal ja Sardiinias. The liqure of myrtle.

***Carciofo - Artišoki liköör. The liquore of artichoke.