Donate the trip

You can donate the trip. Account: Anu Hark, EE862200221067441148

kolmapäev, 28. september 2016

Kokkuvõte etapist "Põhja-Itaalia". Conclusioni

Niisiis, Baselist Civitavecchiasse jõudmiseks olin teel olnud 10 päeva ning läbinud veidi üle 1250 km.... Kohe näha, et väsimus polnud veel kimbutama tulnud. Vaid ühe korra ööbisin 1000 tärni hotellis (San Galgano), sest alati leidus mõni kohalik kes öömaja pakkus (nn organiseerimata couchsurfing). Hea on võrrelda päriselt läbitud distantse ning Google Mapsi pakutavaid. Maps ütleb teekonna pikkuseks 955 km...... ehk siis reisi planeerides tuleb alati arvestada, et reaalsuses tuleb läbida veerandi võrra pikem maa (poe peatused, teelt eksimine, linnade külastused, ning mõnikord juhtub, et tee on minema viidud..... lihtsalt ei ole enam..... mägedes tugevate vihmadega ikka juhtub et erosioon ja maalihked korraldavad eluolu ümber)
Kui võrrelda Šveitsi ja Itaaliat, siis nood on ikka väga erinevad nii inimeste kui ka arhitektuuri poolest. Itaallased on rohkem huvitatud koos aja veetmisest (kohvi joomine ja koos söömine jne), Šveitslased sääraste asjade peale eriti aega ei "raiska", ning väga tähtis on raha (eks seepärast riik nii hästi pangandusest ära elabki :D). Ehk siis Itaalias tähendas külalislahkus kutset ühinema kohvile/lõunale, Šveitsis aga pakuti raha (1 päeva jooksul 4 korda...... mis annab vähemalt mulle selge signaali, et raha on sääl väga oluline...... no muidugi arusaadav ka, kui isegi tass kohvi maksab 4 evrikut).  Elatustase kõrge nagu see mägi!!
Liikluskultuur nii Šveitsis kui Põhja-Itaalias oli vägagi sümpaatne. Alpides ikka tervitati, lasti signaali ja sooviti jõudu ning lõpuks õnnitleti. Teeolud olid ka mõlemas väga head (Itaalias on mu meelest üldse väga hea teede tase, konstruktsioonid)...... ning Šveitsis oli alati võimalik Google Mapsist isegi jalgrattaga läbitavaid teid leida..... Mis veel?
Kuni Civitavecchiani polnud mul võimalik helistada, sõnumeerida..... tuli välja et lihtsalt sellepärast et SIM oli veidi paigast nihkunud..... aga kellel ikka reisides telefoni vaja on? Lõpuks sai mu vennaraas kurjaks ning kirjutas: "Õde. Sa oled KOHUSTATUD vähemalt korra aastas oma tegemisi kirjeldama, hetkel on see nõue mitterahuldavalt täidetud. Väljastan noomituse."
Igatahes Põhja-Itaalia parandas oma mainet mu silmis suuresti..... Põhja ja lõuna vahel on alati väikesi hõõrumisi, nalju, üleolevat suhtumist jne. Lõunalased ikka räägivad, et ainult neil seal esineb sõbralikkust, külalislahkust, ning et põhjas on inimesed suletud ja külmad nagu sakslased (need on nende sõnad, mitte minu :D)..... tegelikult kõikjal va Toscanas oli väga meeldiv rahvas.

Quindi, prima di continuare scrivere di Sardegna, vorrei fare un piccolo conclusione dal prima parte di viaggio. La strada dal Basilea ad Civitavecchia e durata 10 giorni, ho pedalata 1250 chilometri (si vede che non stavo stanca ancora). 9 notte gente del posto mi ha hospitato e solo una bella notte dormivo nel Hotel Mille Stelle (in aperta, sotto le stelle ;)). Le strade erano buoni sia in Swizzera, sia in Italia.... e pure cultura di traffico mi piaceva. Tutti parlano come guidano male gli italiani, pero non lo ho visto.... loro mi hanno quasi sempre dato abbastanza spazio, mi hanno salutato suonando e cosi via. Si, il traffico era caotico, pero non ha creato piu accidenti rispetto a Estonia oppure i altri paesi.....
Gli Svizzeri e gli Italiani sono differenti (anche se sud italini dicono che al nord tutti sono come tedeschi/svizzeri). Gli italiani vogliano piu passare il tempo insieme..... gli svizzeri non passano il tempo, perche il tempo = i soldi. Un italiano accogliente mi invita a bere un caffe o a pranzo, un svizzera accogliente mi vuole dare i soldi (4 volte in un giorno, quindi si vede quanto e importante per loro).
Perche non si puo trovare dal Google Maps i marsruti per bici in Italia? In Svizzera funziona benissima.... Sembra che in Italia non e tanto commune usare la bici come un mezzo, invece si usa  solo per lo sport professionale..... :(
Il mio telefono non funzionava durante tutto questo tempo..... Problema era che il SIM era un po' fuori dal posto giusto.....  al fine lo ho aggiustata a Civitavecchia. Pero va bene, chi se ne frega della telefono? Solo il mio fratello era un po' arrabiata perche non mandavo i messaggi abbastanza spesso :D.
Il mio opinione di Italia del nord migliorava tanto, perche ho trovato veramente brava gente. Solo a Toscana non riuscivo trovare la stessa lingua con gente..... La Toscana non mi piace perche e troppo turistico, tropo turistico...... https://www.youtube.com/watch?v=fjbMuymrE24
Il tramonte a Civitavecchia, un po' prima di partenza dello traghetto 


Ci vediamo in Sardegna

So, it's time for some conclusions of the first part of the trip. 
The road from Basel to Civitavecchia was 1250 km and took 10 days (from this average daily distance you can see that I wasn't tired YET). most of the nights I was hosted by some random local people, so i stayed in 1000 star hotel only one night. The roads in both Swizerland and Italy were really good.... in Swizerland Google Maps showed also bike routes. 
People in Italy and Swizzerland were quite different.... or at least some of their values. Italians were much more available for spending time together (and certainly eating and drinking caffe with friends, or with strangers like me is everyday practice) but Swiss were not spending time.... because time is money..... thus, as time is money and also they wanted to be welcoming an hospitable, they wanted to give me money, instead of spending some hours with me for talk and caffe......

Anyway northern Italy surprised me positively because my previos experiences there have been quite boring..... and in south everybody say that people in north Italy is closed and cold.... this time it was different. Also the food was good and there were so much beauty in mountains.Only Toscana was a bit disappointing (too snob and fancy)....


Next stop: Sardegna, the land of endemic species.







pühapäev, 25. september 2016

The end of the 1-st part!

04.07 Lucca-Siena. Tüüpiline Toscana..... männid ja küpressid. Muide, mul on säärane põhimõte, et  ühe reisi jooksul ei korda sama rada (mis tähendab ka, et ma ei pöördu üldiselt tagasi kohta kus olen juba olnud) teel Luccast Sienasse rikkusin seda reeglit esimest korda 3 aasta jooksul...... olin unustanud joogipudeli tanklasse, ning millegipärast ei tahtnud ma tollest pudelist loobuda. Tavaliselt olen ma suhteliselt rahulik kui midagi maha unustan- vähem asju, kergem kott-->parem elu...... rikas riik-->parem palk! või kuidas see nüüd oligi???

I pini e cipressi, Toscana tipica. Questo pezzo di stada ho fatto veloce perche volevo arrivare a Siena in tempo (questa sera abbiamo giocato un partita di calcetto con compagni di scherma.... Forza CUS Siena)

Tipical Toscana, full of pines and cypress. Road to Siena.



"kodulinn" Siena
Päev peale jalgpallilahingut trennikaaslastega CUS Siena-st. See oli esimene kord reisi jooksul kui mind lihasvalu kimbutas.... ikkagi teised lihasgrupid said koormust (võib-olla sellepärast on see pilt viltune, et isegi telefoni ei jõudnud normaalselt hoida)

A Siena di nuovo (ho fatto il corso di lingua la durante mia Erasmus). La torno ogni tanto, pero ancora perdo la strada nel centro

"Hometown" Siena. Even though I was living there one month, I still get lost always when i enter the historical center. Hanging around there I met one indian guy, who didn't want to leave me alone anymore (actually I was looking for people to socialize, but for that i need to understand the language.... yes he spoke english, but still i didnt understand almost anything, and he used too much the word "beautiful"), so i needed to run away (ride away, to be precise)



05.07  Siena-Poggibonsi-San Gimignano- Colle di Val d'Elsa- San Galgano
San Gimignano, turistikas, kus kuulsin üle pika aja taas eesti keelt.... Inimesed sealkandis on üldiselt suht suletud (või noh... seal on lihtsalt nii palju turiste, et kohalikud on väsinud ning seetõttu suhtuvad nad välismaalastesse kui liikuvatesse rahakottidesse).... aga jäätis oli hea :D

Il gelato e il vino Vernaccia a San Gimignano erano troppo buoni.... pero gente era abbastanza chiusa la.... mi sembra che c'e troppi soldi e troppi turisti in Toscana :S...... ma io non sono un portafolio che si muove, quindi ho scappato

San Gimignano. Too turistic for me.... you know, the feeling that locals are looking at foreigners as  moving wallets (but it's pretty much the same for all Tuscany and seaside). But the wine (https://en.wikipedia.org/wiki/Vernaccia) and icecream was good anyway.
.....ikka veel San Gimignano
.....ancora San Gimignano


Video eest võlgnen tänu kolleegidele Itaaliast, kes olid teel Rooma (palverännak Via Francigena.... mis vähema tuntuse tõttu on mõnes mõttes meeldivam kui Cammino de Santiago.... vähem kommertsialiseerunud)

Sulla strada per Colle di Val d'Elsa ho trovato un gruppo di italiani chi facevano Via Francigena e loro mi hanno fatti un piccolo video.

The video was made by some Italian guys who were going to Rome (pilgrimage called Via Francigena, which i'd prefer to Cammino de Santiago, because it's less commercialized and there is less traffic)

Öösel ülesmäge sõites kulub selline silt küll ära: la speranza = lootus
Non credo che avevo la speranza al questo momento, pero dopo aver visto l'indicazione l'avevo di sicuro :D ;)
In the middle of the night ( https://www.youtube.com/watch?v=hSq4B_zHqPM).... the song of this day (night :D). La Speranza = the hope.... not so sure about that, to be honest I was a bit tired at that moment


Ööseks jõudsin San Galganosse kus parkisin end kiriku kõrvale ninng magasin õndsa und :D

And at 3 a.m.  I arrived to San Galgano..... and slept next to the church..... homeless as I was.....

06.07 San Galgano - Montalto di Castro (kõige pikem sõit kogu reisi jooksul - 204 km, millest 30 km oli kiirteel- see läks tõesti kiiresti, sest hirm oli suur)
Pildil siiski veel hommik ja San Galgano katedraali varemed 

I even took a photo of the ruins of the cathedral (usually I don't photograph churches, because there are so many of them in the world)


...ja koht kus ma päeva lõpetasin. Kus siis veel ankrusse jääda kui mitte enoteegis?Jõudsin sinna keskööl ning küsisin sealselt seltskonnalt: "Tere, ega te ei tea mõnd kohta kus saaks pesema minna?"
Nad teadsid küll: "Rannas või siinsamas baari vetsus". Ja sinna ma jäingi.

Distanza piu lungo durante il viaggio (ca. 204 km), per arrivare a Montalto di Castro dovevo andare anche 30 km sull' autostrada..... che brutto. Pero a Castro ho trovato questa Enoteca :D. Ragazzi la erano molto bravi ed accoglienti.

I finished the long(est) day  in this enoteque. Maybe thats why it was so hard to move next day.?


07.07  Montalto di Castro - Civitavecchia.
Ainult 40 km rännu esimese etapi (Põhja-Itaalia) lõpuni, kuid see venis küll veel hullemini kui kaamli ila... hommik ilma kohvita ei olegi hommik ju. Umbes 7 km enne sihtkohta leidsin lõpuks baari.... elu oli jälle ilus (sain baarist lisaks kohvile ka kuuma vett, millega tegin laisa inimese powerputru =kaerahelbed+päevalilleseemned+ rosinad+linaseemned). Kohalikud härrad aitasid osta laevapiletit Sardiiniasse.... minu stupid-phone sellega hakkama ei saanud. Lõpuks leidsin teekaaslasegi viimaseks teejupiks- oli üks Šveitslane kes sõitis küll komlerattalise lamamisrattaga, kuna tal oli üks kehapool peaaegu halvatud.....igatahes inspireeriv tüüp :D. Nõuab ikka veidi julgust säärane ettevõtmine.

L'ultima tappa del Italia di nord.... dal Civitavecchio avevo il traghetto per Olbia.....Pero questi ultimi 40 km erano durissimi (forse perche non avevo bevuto il caffe prima di iniziare). 7 km prima di arrivare ho trovato un bar ...... finalmente.... CAFFEEEEE (https://www.youtube.com/watch?v=aqVnV5f_ik4), ho fatto un bell'pausa, uomini del posto mi hanno aiutati a fare biglietto per sardegna (il mio telefono stupido non funzionava..... si, ci sono quelli chi hanno smart-phone, pero io ho stupid phone)..... Ultimi 7 km ho fatto con un ciclista svizzera.... e ho rotto la camera di aria :D, meno male che sono stata gia vicino a citta. Sardegna, here I come

The last piece of the road before Sardegna. Those 40 kms were actually really hard because i didn't take coffee this morning.... without petrol the car doesn't move, right?? It took 5 hours (of course i had a siesta as well, because finally, 7 km before arrival to destination i found caffeteria)
During the last 7 km i was lucky enough to get my back tire flat :D

Esimese etapi lõppu tähistasin tühja kummiga. Palju õnne!!
PS rattaparanduses ütles spetsialist, et olemasolevate hammasrataste ja ketiga üle 1000 km sõita ei saa..... saab näha kas tal oli õigus :S :D

kolmapäev, 21. september 2016

Endiselt energiat täis.....Aosta - Lucca

Ho-ho-ho!
...... 30.06 Lõpuks sain siiski Aostast minema ning peale umbes kahte tundi kannatamist läksid nina ja korvad lukust lahti (nohu oli ning nina oli piisavalt kinni, et tunda end nagu kala kuival)........ ja avanesid ka silmad, et näha viinamägede või viinamarjaistanduste (või kuidas iganes neid nimetatakse? Palun keelepolitseilt abi.) võlu........ Vahelduseks oli tee ilma suurte tõusude ja laskumisteta ning isegi pigem allamäge.  Borgofranco d'Ivrea's käisin mingeid vahvlilaadseid asju, nimega Canestrelli, maitsmas...... ikkagi kohvipausi aeg jaaniiiiedasi. Olgu ära mainitud, et kuigi rattaga matkamine on suhteliselt odav reisimisviis, ning naftat ja gaasi ei kulu, on ka ratturil vaja kütust. 1 tass kohvi (espresso bensiini) per 50-60 km

Al fine, dopo il combattimento contro l'aqua riuscivo continuare verso Milano. Ho trovato un bell' regione di vino, assaggiata Canestrello, e poi a Ivrea ho persa la strada per Milano...... Non potete immaginare quanto sono stata felice per questa..... cosi potevo prendere una strada proprio nuova e sconosciuta per me :D

Finally, after fighting with water, i managed to continue towards Milano and believe it or not, but the road was almost flat, even going down. Somewhere not far from Ivrea I found those nice wineyards that you'll see on the pic.
 .....ja selles lossis veetsin ma öö. Majutajateks olid torinolased, kes lähedal asuva kiriku juures sörgiringi tegid.

.....la notte ho spesa in questo castello a Barone Canavese, dove mi ha ospitata una famiglia torinese.

.....and then I got lost, so i didn't go to Milano anymore, instead i took the road going to Torino. The plan was to stop in Chivasso but I decided to take a short break 20 km before the town.... there I met some locals, started to talk to them, and voila!! I ended up in this castle in Barone Canavese.
Siin siis ongi see kirik, mida ma vaatama ronisin lihtsalt selleks, et teha veel väike piknik oma ainsa banaaniga, enne plaanitud viimast 20 km sel päeval (plaan nägi ette potsatada Chivassos esimesse baari/kohvikusse maha, suhelda kohalikega ning vaadata jalgpallimatši kellegi ja kellegi teise vahel.... EM oli täies hoos). Aga nagu eespool mainitud, jäin ma ankrusse Barone Canavese lossis.


01.07  Hommikul nägin kui pikaks võib venida itaallase (majaperemehe) nägu kui ta ärgates avastab, et majas pole kohvi..... tagantjärele on see muidugi naljakas meenutus, kuid arvestades, et ka mind ähvardas bensiinita jäämine, võis isegi mu enda lõug tol hetkel asfaldini rippuda. Õnneks ärkas varsti ka perenaine, kes loomulikult teadis kus kohvivarud paiknesid :D.
Ma tõesti ei tea miks ma seda hernehirmutisekujulist puud pildistasin, aga siin ta on

La mattina ho visto  un' espressione di faccia molto divertente: l'uomo italiano, chi capisce che e finito tutto il caffe...... non si puo sopravivere senza caffe, non e possibile, non si puo credere..... Pero questa era una problema pure per me, perche uso il caffe come benzina (solo che sono piu economica rispetto le macchine.... 1 espresso per 60 km). Tra poco si svegliava anche la padrona che ovviamente sapeva dove era nuovo pacchetto di caffe :D

In the morning I realized again how important is coffee for Italians and for me as well: the patron of the house woke up and ofcourse wanted to have a coffe but there was no coffee left in usual place..... you will only immagine his face full of surprise (even horror).... poor him, and poor me (I use coffee as a petrol). Fortunately also the hostess got up and certainly she knew well where the coffee was. After fuelling with coffee i hit the road again...... i have no idea why did i photograph this tree...
 ...... ja kunagise asustuse jäänukid Arquata Scrivia lähedal.....koos amfiteatri varemetga (ilma ju ei saa).

.... historical settlement close to Arquata Scrivia
Öö sai veedetud Arquata Scrivia lähedal, magada küll üle 2 tunnikese ei saanud, sest nonde hipidega, kelle casa oli mia casa, oli lihtsalt liiga palju rääkida..... ja maitsta kodust virsikukokteili ning Poolast kotti sattunud Soplica't. Sellised gentleman'id ikka....üks kinkis mulle nii üliväga kena kaisulille (säärane pehme, mille sees on traadist vars), et riputasin selle Massimole kaela ning seal püsib see endiselt.
Mis te arvate kui hää rattasõidu vorm mul järgmisel (või noh pigem jätkuval) hommikul oli??? :D

02.07  mingem üles mägedelle.... päev täis ilusaid kuristikke ja jõeorge.
 
Su, su! Uno, due, tre, quattro, cinque, dieci, cento passi (https://www.youtube.com/watch?v=KUpcxdg2Iqs). Un giorno pieno di posti belli

Up to mountains again...

 Kohvi/wc paus ...... ma ei ütle, et peate keskele pihta saama, aga kakage vähemalt sisse! Aitäh!

Coffee/toilet break...... and an instruction how to behave in the toilet


 Õhtuks jõudsin koledaimasse randa, mida kunagi olen näinud (Chiavari). Nimelt oli rand teest eraldatud raudteega, seal olid liiva või kaljude asemel mingid ebamäärased kivid ning võrkpalliväljak nägi välja nagu puur või vangla...

 .....e poi per il contrasto mi sono trovata sulla spiaggia piu brutta che ho visto (Chiavari).... non la potevo usare come un albergo di mille stelle, quindi ho scappata a La Spezia.....

....after beautiful mountains, valleys and rivers I arruved to the ugliest beach I've ever seen (Chiavari). To get there I needed to go under the railway (which means that its not very comfy for cyclers), there was no sand nor rocks, but some stones.....shower was not very cheap and the volleyball pitch looked like prison.... I escaped

 Igatahes ei vastanud see mu ettekujutusele tuhande tärni hotellist. Põgenesin La Speziasse (mis tähendas kena tõusu 700 m pääle

......attraversando un po' di montagne

...to La Spezia, crossing some foggy mountains

....ning laskumist ööpimeduses.... nägin vaid valget joont, mis tähistas tee äärt). Muide tol päeval toimus jalka EM-l kohtumine Itaalia ja Saksamaa vahel..... Itaalia sai tappa, kuid inimesed kellega koos pizzerias vandesõnu (cavolo di mer**, ca**o jne)sai pillutud, olid pääle mängu lahedad edasi. Niisiis käisin kohalike noorte füsioterapeutidega Vara jõge ning La Spezia parimat väliööklubi avastamas. Vamos a bailar!!!

Questa sera c'era il partito di calcio tra Italia e Germania..... come tutti sanno Italia ha perso, pero cmq ho speso un bella sera guardando il partito, esplorando il fiume Vara e ballando in discoteca aperta piu vivace dell' citta

03.07  Luccasse. Tee peal hüppasin rannastki läbi ning pidasin seal siestat. Raske oli leida avalikku randa, kus võiks rahulikult ujuda, ilma et mingid surfari välimusega tüübid mind sealt välja ei vilistaks (lainetus olevat olnud liiga tugev :D :S). Igatahes ankrusse jäin Luccas, mis on juba Toscanas. Veiniväljad, siit ma tulen. Alustuseks siiski vaid mittemidagiütlev tänav...

La Spezia - Lucca. Ho fatto siesta sulla spiaggia di Lido di Camaiore..... perche e cosi difficile trovare una spiaggia publica?? Per sera arrivava a Lucca (assomiglia tanto a Siena)

Way to Lucca. Why is it so hard to find a public beach? Finally I found beach for siesta and swimming without angry lifeguards (they told that waves were too big :/). In the photo there is just another house of Lucca...... nothing special (actually the town was really beautiful, as most of places in Toscana, I was just so tired of beauty that i didnt take any photos there)
...ja sama jutukas jõgi (Serchio)

... river Serchio

Majutajaks sel korral barista lokaalist, milles tegin selle reisi esimesed aperitivi.

La notte ho passato a Lucca. Mi ha hospitato barista dal bar dove ho fatto i miei primi apperitivi durante questo viaggio......

04.07.... järgneb ühel heal päeval

neljapäev, 15. september 2016

Rattatuur lõppenud.

21.juuni - 30.august.
 Niisiis 71 päeva kodutu, 60 päeva ja u. 5800 km rattaga. https://www.google.com/maps/d/edit?hl=et&authuser=0&mid=192OpVOpmQOUwwgP5_53nX4bPbBk
 Esimene pilt tähistab kogu reisi algust (äikestorm Lõunakeskuse juures). Üritan enda meelest Šveitsi hääletada :D. Tegelikult jõudsin alustuseks Valka, kus ainuke kuiv (ning öösel avatud) koht oli kasiino, niisiis veetsin öö seal, vaadates jalgpalli ning vehklemise EM-i. Järgmisel päeval jõudsin Varssavisse, ning 23. juuni õhtaks olingi esimeses vahepeatuses Torunis. Miks seal? Peale selle, et Torun on Mikolaj Koperniku sünnilinn, toimusid seal selleaastased vehklemise euroopa meistrivõistlused. Eesti naiskond võitis..... tasus minna.

Vabbuo, provo scrivere pure in italiano e inglese, anche se odio scrivere :D. Quindi, e finito il Giro Medirerraneo con Massimo (si chiama cosi la mia bici), ed ora e tempo giusto per raccontarlo e fare un po' di conclusioni.....  allora stavo sulla strada 71 giorni (60 g. in bici, pedalando ca. 5800 km). La mappa si puo studiare qua: https://www.google.com/maps/d/edit?hl=et&authuser=0&mid=192OpVOpmQOUwwgP5_53nX4bPbBk
Nella prima immagine c'e centro commerciale che si trova in periferia di Tartu.... la ho iniziato autostop per Svizzera. Faceva un bell' tempo(rale)


Oh, and also in english . So, unfortunately the summer is over and vacation with my bike as well. It lasted 60 days, consisted 8 countries and 5800 km.
The first photo is made in suburb of Tartu, where i started hitchhiking to Swizzerland (hitchhiking with bike is quite funny i need to say)


Tähistaevas Toruni äärelinnast vaadatuna (Couchsurfingu hosti sokid olid lihtsalt võrratud)
Il cielo stellato a Torun (Polonia) :D le calze di mia host. 
The sky full of stars

27.06 Pedaalimise algus (või tegelikult 50 km peale algust), kusagil Baseli ja Berni vahel, Solothurn ilmselt 
Inizio di pedalata, a Solothurn (tra Basilea e Berna)
The beginning of biking in Solthurn

28.06 Viimased puhkehetked Genfi järve ääres..... enne Alpide vallutamist
I ultimi momenti di riposa ...... Tra poco inizia una bellissima salita per Gran San Bernardino
The last view to the beauty, before feeling it with my muscles :D

..... ja algab pikk higistamine päikese käes. Pikk päev oli: 100 km ülesmäge ning siis 40 km suure kiirusega mööda kurvilist teed alla Aostasse (piduritest palju alles ei jäänud)
 Läksin lõuna Euroopasse, et vahelduseks lund näha..... nii umbes 2350 m kõrgusel. Pildil mu pagas ning härra Massimo oma täies hiilguses :D
Un po' di neve.... ecco perche sono andata in sud di Europa.... per trovare il neve, che quasi mancava in Estonia l'ultimo inverno.
Yep, I went to southern Europe just to find the snow that we were missing last winter in Estonia
 Algab tee allamäge. Finalmente discesa.

 29.06  Aosta. Oli rõõm taas Itaalias olla, kuigi sildid ja kohanimed olid siiski suuresti prantsuskeelsed. Ei saa tänamata jätta Lorenzo't, ekstreemratturit, kes mind oma furgoonis majutas (öösel oli nii mõnus äikesetorm, et tuhande tärni hotell poleks väga ahvatlev tundunud). Hommikul ei õnnestunudki enam teele asuda, sest Lorenzo garaaž/töökoda oli vett täis, pumbad ei töötanud ning ka kanalisatsioon oli täis..... niisiis üritasime 3 tundi seda vett kilplaste kombel säält välja saada :D
Che bella ritornare in Italia. Grazie a Lorenzo chi mi hospitava in furgone sua. Con questa temporale che c'era la notte preferivo di non stare in hotel di mille stelle
olgu, jõuludel kirjutan edasi....