I was told that Albania is REALLY dangerous? I

08.08

Piiriületus oli tore. Sain rahulikult autode vahelt läbi manööverdada, ootamata tundideviisi ummikus. Esimeste tundide jooksul hakkas silma kivisus ning väga napp taimkate. Kivisele tühermaale oli nagu üritatud midagi ehitada, kuid projektid olid üldiselt pooleli jäänud - need betoonist poolikud/mahajäetud rajatised olid oma kõledusega heaks jätkuks piiripunkti lähedal nähtule. Kahju et mul kaarti polnud.... natuke raske oli aru saada kus ma paiknesin.... Linnas siiski ostsin balkanimaade kaardi (millel paraku Albaania lõunaosa puudus, niisis olin mitme päeva kaugusel kaardile jõudmisest ;))

Crossing the border of Greece and Albania was funny - all the cars needed to stay and wait in the queue and I just passed them, showed my document, got some water from border police and continued. From border to Sarandë it was hard because of hot weather and, sad/abbandoned landscape and a lot of ruined gas stations :D. And another thing - I didn't have any map, so I was not sure about distances and altitude.
There was one small village on the road where I made my siesta.... my first contact with locals was nice. One guy spoke some english, another had quite good Italian and all others were good in body language..... what else can I want.

 In Sarande I was hosted by two Macedonian guys who were in vacation there. Even though I didn't go to Macedonia I still got some idea of the country (people, some rakija and some advice).

09.08 Sarande-Butrint-Ksamil-Sarande-Gjirokaster
I was really tired, so I thought that maybe I should stay in Ksamil and have a day off....

Olin hommikul üli(üle)väsinud ning veeretasin juba mõtteid puhkepäevast mere ääres Ksamilis....

....It was beautiful and also kind of cheap there, but I got tired of beach vacation after 5 hours and made a new plan: to Gjirokaster (just beacause the name of the place sounded somehow funny)

...kuid, mitte liiga suure üllatusena, väsisin rannas olemisest 5 tunniga.... hoolimata sellest, et mulle see koht isegi meeldis. Uus plaan - ööseks Gjirokaster'sse

Rusud rusuval maastikul. Depressing landscape with abbandoned houses

.

Sarandest välja, Gjirokastër'i poole.

Out of Sarande I found some green nature in mountains. Really refreshing..... but it started to get dark, so I didnt have enough time to enjoy.

Mägedes tervitas mind rohelus ning sellele kiirelt järgnev pimedus :D

Mägedes.... täiesti uus keskkond taimkatte ja vulisevate ojade/allikatega.

Õnneks oli seekordne ületatav mäestik madal, ning öötundidel sain nautida sirget teed tasasel maastikul - mugav, aga igav..... lausa nõnna igav, et pidin tegema väikese bakhlava ja interneti pausi suures, täiesti suvalises kohas asuvas magusarestoranis. Nohjahnoh, internetist niipalju, et sain teada kui hästi/halvasti oli läinud vehklejatel olümpiamängudel..... ei hakkaks siinkohal tsiteerima klassikute arvamust 4. koha kohta 😩
 Aiiii, kurat, mis nüüd siis???
Trepist alla kõndimine tundus liiga aeganõudev, niisiis valisin kukkumise. Seal ma siis lebotasin, trepi ees nagu hunnik õnnetust, endal jalgratas tekiks peal.... lootsin, et keegi ei näinud. Väänasin korralikult parema jala hüppeliigest..... hea, et rattaga olin, sest kõndimine küll enam talutav polnud.

Veel 10 km igaval teel, natuke järsku serpentiini Gjirokaster'i kesklinna jõudmiseks ning kiiresti restorani jääd küsima. Seda lubati lahkelt, nii et kompressi sai hüpekale tehtud..... panin tähele, et restoranis, tänavatel ja baarides olid ainult mehed. Tekkis kerge uudishimu ning läksin sealsamas restorani terrassil istuvatelt meestelt selgitusi küsima. "Naised on kodudes ja tegelevad naiste asjadega"..... "Möh?" Tegin siis natuke lolli nägu, kuid koju naiste asjadega tegelema siiski ei läinud - ikkagi lahedad ja haritud tüübid olid, niisiis jäime hilisööni vestlema. Magama läksin Kreeka konsulaadi kõrvale mingi mingi okaspuu alla - superluks.

Fortunately mountains between me and Gjirokaster were quite low, so I had the rare possibility to enjoy flat landscape with straight road which was comfortable but so boring that I fell asleep. Bakhlava stop in a big sweet-restaurant next to the road in middle of nowhere.
Aiii, what the heck?? Yeah going down from scales takes too much time, so I prefered to fall down. I wrenched my ankle quite badly.... Good that I was by bike.... on foot it wasn't easy to go...

Last 10 km on boring road, up to the town and I had the possibility to relax :D. A bit of ice for my ankle from restaurant and observation- ready,steady, go! There were no women on streets, bars, restaurants..... So I disturbed some guys who were enjoying their wine on terrace of the restaurant, just to get some explanation. "Women are at home, doing women's stuff." Naaaahh, well, I stayed there, discussing until 3 am.
For sleeping I found a nice tree next to Greek consulate..... No, no I didn't climb up, I slept under the tree :D

10.08 Gjirokaster-Memeliaj
Beautiful town.... just everybody was looking at me with the face saying: "Who are you? What do you want? Did you come here to steal something?"

Another sunny day, this time in grey town

Laskumine lossi juurest

Uni tapab. Lõunauinak tanklas tundub kõige mõistlikuma lahendusena. Ning teine paus jões.... jne.....see päev koosnes pausidest. Lõpetasin sõidu plaanitust palju varem, osaliselt tänu Klevisele, kes hea seltskonnana päästis mu sellest agooniana näivast kulgemisest (kui on igav, siis sõidan, kui on huvitavaid inimesi, võin ka veidi aega paigal püsida).

Hard to move forward, so sleepy day....
So I stopped much earlier than planned, thanks to Klevis, a gentlemen who helped me out during this agony

Kompositsioon mäe, jõe, puude ja teepiirdega

Mõni hobune ikka peab teel olema. Diversity of vehicles

Värskendav jõgi. Refreshing river

Muuseas, vähemalt esimese kolme päeva jooksul tundsin ma end Albaanias vägagi ohutult, võrreldes näiteks Kreeka või Itaaliaga... Seal olid kõik tõsist muret tundnud kui mainisin, et lähen Albaaniasse ja eks-Jugoslaaviasse.... Ilmselt hea õnn :D.... Lisaks räägivad paljud albaanlased itaalia keelt, mis tähendab, et erinevalt Kreekast oli mul seal võimalik PÄRISELT suhelda.

By the way, during those three days I felt really safe, and also locals told me that leaving my bike where-ever I want is completely safe :D, I trusted them...... Before the trip everybody told me not to go to Albania,Bosnia and Serbia, because they are SO DANGEROUS! Maybe I had just good luck, or maybe it's just old preconception?
In addition, there are lots of albanians who speak italian, so it was possible to communicate.... much better than in Greece :D

Kreeka

04.08-05.08 Praamisõit, sihtkohaks Patras, Kreeka.
Moodustasime jälle ühe rändurite grupi: 2 prantslast hääle/bussi/rongi/praamiga, 2 ittallast jalgratastel ning 1 itaallanna häälega. Kohe kui laev sadama jättis, lõime peo püsti nagu õiged mustlased kunagi. ...mmmm.....burrata (mozzarella mille sees on koor.... maitseb nagu või: burro = või). Hommikul kui polentat (maisiputru) keetsime, tuli laevatöötaja meile rääkima, et tegelikult ei tohiks seal gaasiballooni kasutada :(.... me siis lõpetasime (hetkeks)

Ferry to Patras (Greece)
We create a group of soulmates on the deck (there were 2 italian guys by bikes, 2 french by hitchhiking/train and one italian girl) and started to cook together ;D.....party! I miss burrata (mozzarella with cream inside)
18 hours by ferry is still too much for me :D. When we were cooking polenta, one guy from crew came to us and told that using gas balloon andthis kind of stove is forbidden on ferry :(. We stopped then (for a moment)

05.08  Patras-Mesolongi (Missolonghi)

njah, midagi ikka juhtus ka, aga pigem igav. Inglise keel vaid sel tasemel, et midagi müüa, ei mingit vestlust :(..... oma süü, et kreeka keelt ei räägi.

Quite boring, nothing special. A lot of people speak some english, but only on the level of merchant: what you want? You want coffe? beer? but no possibilty to really have some conversation :(
On the beach of Mesolongi there was a really good Greek music.... with some mandolins or bouzouki

06.08  Mesolongi - Amfilochia - Arta

Amfilochiasse jõudes ei saanud restoranist mööduda, sest juba veeti mind sinna sisse. Aga miks ka mitte, nagunii tahtsin siesta teha. Lisan onu George'i restorani oma sponsorite nimekirja.

I was caught by the restaurant of uncle George in Amfilochia. They sponsored my travel with some souvlaki and greek salad. Is it the Greek hospitality?

I wanted to take a picture with uncle George.... and he didn't reject.... giros and souvlaki - klassika

Amfilochia- the place where they taught me that Macedonia is a Greek region, and this small country in north is actually Skopje, I tried to discuss thingin they have missed some facts, but in the evening other guys told me the same. A lot of history....

 Artasse sisenedes sattusin kohe kohalike lastega korvpalli mängima, päevane füüsiline koormus oli vist liiga madal olnud.

In Arta I randomly joined a group of children playing basketball..... they were cool ;D..... you know, riding bike was not enough for me this day - not enough physical movement

Arta.

 Ööklubi kõrval pargis magamisel on nii  halbu kui häid külgi. miinus: magada on raske, pluss: kui tekib isu tantsida, pole vaja kaugele minna. Tjah liiga hea muusika tuli kella 4-st hommikul (Brazileiro, samba, salsa jne), baarmen tutvustas jooksvalt ka kohalikke aardeid.

Sleeping in a park nex to night club have both positive and negative sides. Starting from negative: you probably don't sleep long enough; but positive aspect is that when you wake up and suddenly feel like dancing, then you don't need to go far. And maybe barmen are join dancing and introduce some local treasures as well...

Ouzo ja tagaplaanil natuke plastpudelis olevat rakit.

 07.08 Arta - Igoumenitsa
Just riding

Igoumenitsa

 Oeh, igal pool süüakse ainult grillliha ja bakhlavat...... nii võib igav hakata, kuigi mõne päeva jooksul on see väga isuäratav ja maitsev.... Igoumenitsas jäin äikesetormi kätte.... õnneks oli seal veidi katusealuseid. Inimesed olid pigem ebasõbralikud (võrreldes stereotüüpse kreeklasega :D).

Igoumenitsa, a port town near to Albanian border. Thunderstorm and unfriendly people (but it's only my experience of one evening, so maybe I was in bad mood  and it was the bad luck day?).

08.08 Igoumenitsa - Sarande (Albaania)
Põnevil Albaania suhtes. Mu jaoks suhteliselt tundmatu riik.... ning kõik olid mind hoiatanud sinna minemise eest - lisapõhjus minna. Kui kõik Albaaniat kardavad, siis oleks ju huvitav teada saada miks.... lisaks tähendab see, et turiste seal ilmselt liiga palju pole.

Excited. Albania sounded exotic and interesting for me, as my knowledge about it was really limited.

Kreeka ei jätnud eriti kustumatut muljet, kohad kust möödusin ei pakkunud ei silmailu ega tekitanud ka tülgastust.... Kreeklased ise tundusid olevat väga uhked oma ajaloo üle, mis on muidugi mõistetav... aga ise võiks ka midagi teha ju, mitte loota sellele, mida esiisad kunagi on korda saatnud :D. Ses mõttes, et mingit kõrgkultuuri ega haridust küll silma ei torganud. Kui üldse, siis KÕRK-kultuur. Arvan, et ida Kreeka oleks olnud vähemalt looduse poolest muljetavaldavam.

Salentu... ehk Itaalia saapakonts

Laisa inimesena ei viitsi ma enam eriti kirjutada...niisiis:
OK, I'm too lazy for writing...so

31.07 Matera-Alberobello

Alberobello. I Trulli and too many tourists

I Trulli. Sellele piirkonnale tüüpilised koonusja katuse/ümara läbilõikega majad.

 01.08.... Ostuni - Torre dell' Orso (Sant Andrea)
Väga igavad sirged teed oliivipuude vahel.....jaaa, õlipuud on väga kenad ja romantilised, aga 50-60 km on ikkagi liiga palju.... otseses mõttes magasin ratta seljas. Öösel olid rannas kontserdid.... alustasime reggaega ning lõpetasime swingiga (põhisamm sai peaaegu selgeks).
Jälle pean tõdema, et Itaalia on väike. Keda ma näen kontserdil? See on ju Bot, viimati (ja esmakordselt) kohtusime 2 aastat tagasi San Cesarios pizzicat/tarantellat tantsides :D

Too straight and boring roads between oil trees, I fell asleep on the road, biking at the same time.... it's not the best feeling. In the evening there were some concerts on the beach.... And I met one of my friend, just randomly. I didnt see Bot for 2 years and here he was, dancing rock'n roll

Dancing again with my friend Bot

02.08   Kui jalg enam ei tatsunud, leidsin endale koopakaaslased põhja-Itaaliast. Davide ja Roberto, ning kusagil peaks olema ka Federico. Puhkepäev

Sharing the cave with Davide and Roberto.....

 Keetsime pool päeva priimuse peal kohvi, istusime kohviku vastas ning kutsusime möödujaid ja päevitajaid kohvile. Koledad sõbrad Ebolist tulid ka suvitama pärastlõunaks.  ülejäänud pool päevast kulus sukeldumisele/ujumisele.

All day long just swimming, Diving and making caffe on Davides' portable stove (we were offering caffe just in front of caffeteria.... to see who will have more customers..... no, actually just for fun)

 me pisike rannake Sant Andreas. Our small beach in Sant Andrea

Yep, it's possible do do diving and rock-climbing there

Koopad kaugemalt vaadates. You'll see our caves for sleeping

Õhtul oli kaheksajala pidu, me küll söömises kaasa ei löönud, kuid õhtu lõpetuseks oli klassikaliselt väike tarantella tantsulka. Pizzica või tarantella on lõuna-Itaalias levinud tants  (tarantella- sõnast tarantel, ning pizzicata- salvatud, näpistatud, hammustatud.....) ehk siis selline tants mis on nagu vastumürgiks kui oled tarantlilt salvata saanud.... Mürk tuleb välja tantsida. Stiilinäide:  https://www.youtube.com/watch?v=mEVB_QAtgwI

03.08. Torre dell' Orso-Leuca .... The end of Italy ....and back to Lecce

Leuca. Ma oleks peaaegu püksi teinud kui ma seal seisin ja mõtlesin kas hüpata vette või mitte. Peale poolt tundi kõhklusi siiski proovisin...... hea, et tossud jalga jätsin, muidu oleks vee vastu valusalt ära löönud. I was hesitating half an hour - jump or not to jump.... and then I did it.

Just, just... sealt silla alt paljud hüppasid...ja mõned ka silla pealt.  There are some people under the bridge.... thinking of jumping and backflips etc....

Sealt saab head jäätist Lecces

 04.08  Lecce - Brindisi - sea

We meet again, me and my cave-mates, hung around Lecce all night long, looking for good music, without success, so we ended up on this stoney and windy beach. There are no caves everywhere

Siesta-fiesta-Mañana-siesta-fiesta-mañana.....

29.07  Campomaggiore-Craco-Matera

Mäed ja mets mõnikümmend km, caciocavallo juust (üks müüja oli nii armas et müüs ka 1 viilu kaupa) Accettura külas.

Mountains, forest etc, caciocavallo cheese....

varajane hommik mägedes. Early morning in mountains

...Edasi.... maastikupildi muutumine üha kollasemaks. Ja jõudsingi sinna erodeeritud küngaste juurde. Tühi liivakas-savikas maa, palav ilm.
Cracos vaatasin, et mahajäetud linna külastamine on liiga kulukas (12 eurikut kui õigesti mäletan) ning otsustasin ronijapileti kasuks.... ehk siis üle müüri ning ürita käituda nagu turist.

With every mile its getting more yellow. Visiting Craco was way too expensive (12 eur i guess), so instead of tourist way I used the climber way. 

Craco, enne maavärinat 1980. aastal oli seal täitsa arvestatav vanalinn. Ghost town Craco (earthquake in 1980 destroyed the town)

pilt suli vaatenurgast. Turisti vaatenurgast jäid pildid tegemata. After climbing some walls

Põgenen. Escaping

Aitab küll! Materasse! Kõigest hoolimata ei õnnestu mul vältida kiirteed Basentana, aga 10 km pole nii hull. Bensukas pead jahutades saan aru, et olen seal varemgi olnud ning mõned kliendidki olid samad kes 2 aastat tagasi.... nad tundsid mu ära (eelmisel korral ma hääletasin, nüüd olin rattaga - areng on toimunud :D). Kuradi rasked olid viimased 30 km. Cavolo ja carrote tõesti no!
Paar tundi ootamist.... ja veel paar enne kui sõbrannad kohale jõudsid. Njah, neil oli õnnestunud auto ära lõhkuda.... mingi imelik filter tilbendas parema esiratta juurest välja.... sõprade sõbrad siis diagnoosisid mis see võiks olla - parim variant oli ÕIETOLMUFILTER 😜. Väike tiir linna peal ja magama - järgmine päev ju täis puhkepäeva nautimist, järelikult ei tohi liialt ära väsitada.'

OK, enough! Now to Matera, finally. Unfortunately it wasn't possible to avoid highway.... needed to ride 10 on Basentana and I realized that not only Estonia is small, but also Italia..... In petrol station I met some customers who I had met also 2 years ago, on the other side of the road.
In Matera - food, party, friends etc. My friends had broken their car (more precisely it was the FILTER OF POLLEN what was broken :D.... at least local "specialists" in bar thought so).

30.07 Matera-Matera-Matera.... I sassi
Suht terve päeva lebotasime ja sõime lihtsalt maha, sest väljas oli Itaallaste jaoks liiga palav :D. Õhtal kogusime Rosaria sõpradest kamba kokku ja läksime koobaste poole matkama

Sieasta all day long. In evening we gathered together with friends and their friends for a liitle hike to caves.

juba pimedaks kiskus, kuid ilmselt olin ühe koopa suudmes

"Matka"sellid. Our "hiking" group :D

Oi-oi, nüüd oli peaaegu käes aeg alustada pidu. Kodust läbi, väike kehakinnitus ning linna. Tegime algust ka veiniga, mida kogu tee Scillast Materani ehk umbes 600-700 km olin kotis kandnud..... Siia-sinna-läbi linna ning oligi kell hommik ning meie pead mitte liiga selged..... tegelikult olime isegi liiga udused.

....then party. Time to open the wine that I transported with me already 500 miles (from Scilla). Yep, the night was long and after crossing town many times we were not so clear anymore.

Kui õhtu oli veel noor. The beginning of the night. pre-festa.... fortunatamente non ho una foto dal dopo-festa :D

 ...kell 5 saime siiski magama
....we finished at 5 am..... so it means that I had even 3-4 hours for sleeping. :D

To Matera?

18.07  ????Campomaggiore

kuhus' nüüd? Pisticcisse? Cracosse? Või otse Materasse?

Where to go?  Pisticci? Craco? Directly to Matera?

Mõtlesin Materasse minna, kuid sõbrad ajasid mulle veel mõnede kohtade külastamise isu pääle. Craco on maavärinajärgselt maha jäetud kummituslinn ning nii Craco kui Pisticci lähedal võib näha keni erosiooni avaldusi (sealsesse suhteliselt pehmesse kivimisse on vesi uuristanud rohkelt sälke).

My destination was Matera, the question was "how?". Some of my friends reccommended me to visit Craco (ghost town, abbandoned after a big earthquake in 1980) and some eroded mountains near Pisticci.

Pisticci piirkond. Taolist pilti nägin Stigliano lähedal isegi. Pildid pole minu kätetöö, lisainfot saab:

Summa V, Giannossi ML (2013) The Role of Soil Mineralogy, Geochemistry and Grain Size in the Development of Mediterranean Badlands: A Review

Plaan kujunes selline: õhtuks jõuda Cracosse ning järgmisel päeval läbi pisticci Materasse. Aga härra Murphy ei tahtnud nii. Peale mõnusa, putukaid paksult täis oleva, metsatuka läbimist möödusin Albano Lucanost (kunagine Albaanlaste asula)..... Tegin pilti, sest oma silmad olid kärbseid täis ning  ei näinud eriti hästi...

So, the plan was to ride to Craco for the evening, look around town in the morning and then go to Matera for afternoon. I left Potenza after greeting friends and enemies, and started to seek small roads to my destination. I climbed up to hill covered by forest full of flies and other unknown insects. My eyes were full of them when I got out.... thats why i needed to take a picture of the place because I didn't see anything.

....ning jõudsin Campomaggioresse. Küsisin esimesest ettejuhtuvast lihapoest veidi sealse toidukultuuri kohta, seejärel hakkasin vanalinna poole väntama....see oli prawgusest asulast u 3 km. Just siis kui kohale jõudsin hakkas keegi taevas nutma, või solgiämbrit tühjendama (ilmselt hr. Murphy). Nii tore, sai korraliku duši.....oleks vaid šampooni enne pähe pannud 😆.... telefoni oleks ka saanud laadida kui oleks osanud neid õhus olevaid laenguid kuidagi ära kasutada.

Then I rode to Campomaggiore, asked some info from meat shop and went to Old Campomaggiore (some 3 km away). Right at the moment when I arrived somebody started to cry in the sky. SHOWER! and firework (sometimes called thunder).

Old Campomaggiore. Campomaggiore Vecchia. In 3 minutes it starts to rain

Põgenesin tagasi uude Campomaggioresse, lihapoodi, kus ma veetsingi tolle õhtu.... ja peaaegu võiks öelda et ka öö (mind majutas sealne töötaja Miriana). Igatahes kvaliteetnalja sai tänu Lucianole ja Mirianale küllaga. Kui te kogemata Campomaggioresse satute, minge sinna: La Boutique della Carne antica Macelleria Loguercio Rocco Luciano.

I escaped back to meat shop and stayed there for long hours. Thanks to owner Luciano and his employee Miriana it was a quality time. A lot of laughter and good/positive/dark humor. You will visit La Boutique della Carne antica Macelleria Loguercio Rocco Luciano if you happen to be there one day.

La laurea italiana, amici e troppo caffe

27.07  Potenza

Nii-nii, nüüd saab näha kuidas Itaalias magistritööde kaitsmine välja näeb. Erinevalt Eestist toimuvad kaitsmine ja lõpetamine koos, ehk siis õnnitlema tulevad sõbrad ja perekonnad peavad suutma kuidagi ettekannete jooksul ärkvel püsida. Seda nad tegidki, omavahel juttu rääkides, mis mulle tundus veider, sest võiks ju ikka esinejast lugu pidada ja vait olla, veel parem- kuulata....... või siis aula ukse taga olla. Ei mäletagi palju neid lõpetajaid oli.... 5-6 ehk. Suhteliselt kiiresti peale lühikest pausi kuulutati välja tulemused, ning loomulikult Pier oli piisavalt oivik, et cum laude lõpetada.

Ora vado vedere la laurea italiana. Devo dire che e un po' diverso dalla laurea estone. 1) In Italia il presentazione delle tesi si fa nel stesso giorno con la laurea, in Estonia invece no. Quindi 2)in Estonia gli amici e la famiglia non devono vedere come parliamo la lingua di scienze --> non devono combattere contro sonno parlando (disturbando) in aula.... voglio dire che per me era un po' strano vedere che non c'era tanto rispetto.... quelli che si laureano hanno lavorato tanto per le tesi, quindi si serve al meno ascoltare, o stare fuori senza disturbare.
Cmq Pier era cosi bravo che si laureava con lode. 👍 Anch'io ho capito di che cosa stava parlando... (forse perche l'ho visto un anno fa a Catalonia dove faceva tirocinio :D)

Palju sõpru ja putukalabori inimesi ühel pildil. Amici.....

Dimi, Gessy, Pier & Luigi, me..... manca solo Ilaaa.

Igatahes sellega polnud veel see pikk päev läbi, sest lühikese aja jooksul tuli näha maksimaalselt sõpru, kes veel Potenzas olid. Sai joodud ikka määramatus koguses kohvi, sest.... oi, tere! Kuidas läheb, mis sa siin teed? Lähme võtame ühe kohvi? Oli rõõm näha ka lemmikõppejõude.
Kahjuks oli ronimissaal suletud, aga väikese tiiru Parco Monte Reales tegin ikkagi (üks väike poiss õpetas, et hommikusöögiks ei tohiks kokaiini süüa, diskuteerisin siis natuke temaga. Lõpptulemuseks veendus ta veel rohkem oma arvamuses.... olin salamisi nõus, aga välja ei näidanud).

Dopo ho fatto un lungo giro all universita e citta per vedere tutti gli amici che avevano rimasti la..... (in estate non ci sono tanti). Troppo caffe per un giorno, pero..... c'est la vie! Andavo pure in Parco Monte Reale, come sempre. Mi faceva piacere vedere che era molto piu vivace rispetto a 2 anni fa, perche hanno aperto un bell chiosco/cafe con buon musica etc.

Parco Monte Reale (tagaplaanil olevas majas on nii vehklemis- kui ronimissaal)

Vista dal Monte Reale.... Scale mobili

Sild Monte Realest kesklinna. Il mio ponte preferito.