Climbing in Costiera Amalfitana

27.01 Potenza-Eboli

Lõpetanud referaadi, jätsin hüvasti sõpradega ning hakkasin ülikooli juurest oma vanasse hääletamispunkti jalutama. Potenzas on nii mõndagi muutunud, vähemalt ses osas mis puudutab autoteid. Mu vana hääletuspunkti polnud enam. Olgu, leidsin siiski koha ja jõudsin Ebolisse, kus tiirutasin ringi kuni sõbrad töölt vabanesid. 

Finished writing the review, I said goodbie to my friends and started to walk to my hitchhiking spot. Something has changed there.... constructions of the roads,  there wasn’t anymore my hitching place. Ok, I walked a bit more and got almost to Eboli. There are a lot of dogs running around and biting people... at least it happened to me. No problem, i sweared a bit and continued walking.

Eboli

Isegi kui arhitektuur on tavaline, päästab selline elukas olukorra. Even though the architecture was nothing special, there were some cute plants.

Pubi ning pikad, arusaamatud vestlused rucola ja spinati kasvatamise teemadel (nii juhtub kui agronoomide seltskonda sattuda :D). Väsimus oli suur, niiet pidu pikale ei veninud, kuigi oleks võinud ju semestri lõppu tähistada..... küll hiljem jõuab. 

 Eboli, meeting with Gessica, pub and conversations about spinach and rucola (that’s what happens when the group is made of agronomes). I didn’t understand too much. After some hours we were so tired that we just went to Gessys’ home, to sleep. It was Friday and the end odf semester for me, but I was really too tired to have a party :D. I’ll do it later, on the rocks.

28.01 Eboli-Capo d’Orso (Costiera Amalfitana, Salerno lähedal)

Ronimispäev.

Hääletamine läks edukalt (üks Napolitano küll üritas mind veenda hoopis temaga Napolisse minema, aga see selleks). Capo d’Orsos juba nägin kuidas mingid värvilistes riietes inimesed seljakottidega üles kaljude poole kõndisid, järelikult koht oli õige.

Climbing day 

Hitchhiking to Capo d’Orso was quite easy, even though one napolitano tried to convince me to spend a day with him in Napoli.... I prefered climbing, 100%. In Capo d’Orso I already saw some people walking towards a big nude rock. Paradise

Salerno ülaltvaates. Salerno, from the road to costa amalfitana

Capo d'Orso. The place for climbing

 Ohooo, üles jõudes leidin eest parasjagu suure gruppi kaasvõitlejaid, kelle seas oli ka ronikaaslane Potenzast. Tore juhus. Nii, nüüd oli järgmine samm leida keegi kellega koos ronida (soolo pole minu teema, enne suren hirmust)..... leidsingi, Marco Salernost oli tulnud kolmese grupiga, ehk siis just mina sealt puudusingi!?

Olin varem vaid korra kaljudel (looduses) roninud, nii et paanikahood olid täiesti tavaline nähtus. Jah, see tunne, kui käed on surnud, jalg all väriseb ning teadmine, et kukkumine tuleb pikk :D. Ühtegi tõelist kukkumist ma sel päeval ei proovinudki, sest ei julgenud lahti lasta..... Argpüks! 4 rada ronisin ära.... 6A ja 6B tase enam-vähem....sõrmedest jäi vähe alles. Ronimiskohas oli imeline koobas, kuhu ka ööseks jäin.

There was a quite big group climbing already, and there was a big cave :D. What do you think where I’m gonna sleep this night?

I found easily a climbing mate. Marco has came with two others, so anyway one climber was missing. What a fear up there in 30 meters, and the view to the sea. So different from indoors climbing. The environment around, atmosphere and the feeling that nothing is safe. I climbed 4 routes... 6A, 6B and 6B+ (with a screaming break in the middle)

 Panin telgi koopasse püsti, ronisin koopasuul olevale kivile ja hakkasin „õhtusööki“ sööma. Kell oli ainult 9 õhtul, kui magama asutasin.... mis sa üksi mäe otsas koopasuul ikka teed.... Tähti polnud ka palju näha niisiis tuhande tärni hotell see polnud :D. Marco saatis sõnumi, kutsudes mind kaasa ka järgmise päeva ronimisele Punta d'Agliole. Nõustusin loomulikult.

I mounted the tent in the cave, had an apperitivi without drink :D but with a good view. My climbing-mate Marco sent a message and invited me also for their next day climbing in Punta d'Aglio

Hotel nahkhiire muusikaga. Hotel where bats are singing at night

Apperitivi

The view to the sea and some villages

.

29.01 Punta d’Aglio (Ravello lähedal)

Kell 7 üles, lootuses järgmisse külasse kõndida, et vähemalt tankida (kohv :D), enne kui ronimiseks läheb. Vaade oli liiga hea, telgi kokku pakkimine võttis aega jne. 

Woke up at 7 (as i went to sleep at 21, I wasn't sleepy enough. I had a plan to walk to next village and drink a caffe before going to climb, but everything took so much time, and the view was nice, so I got to the road just for the time when Marco and Paola needed to pass by.

vaade koopast. The view from the cave

my leg, marmellade and rice gallette

Alla teele ronides eksisin õigelt teelt ja sattusin mingi väga järsu koha peale, seal polnud isegi kitse sitta, rääkimata inimjälgedest (see-eest oli mürditaimi, milles head likööri tehakse ;D). Igatahes kuhugi järgmisse külasse ma ei jõudnud, jäin tee äärde Marcot ja Paolat ootama.

Sel korral läksime veidi merest eemale, tekkis reaalselt tunne nagu oleks mägedes. 

This time we went to Punta d'Aglio, which was a bit more distant of the sea. It felt like in real mountains there.

I was afraid already when i saw it...

mountains and pines

Pilk jäi pidama ühel marsruudil mille nimi oli „neuroni da salvare“ (närvirakud, mida säilitada). Seekord ronisin Enzoga (sama kogenud kaljuhunt nagu Marco), niisiis tal oli ilmselt igav neid radu ronida, samal ajal kui mina värisesin, karjusin jne. Närvirakke mul säilitada ei õnnestunud, aga ühe puhkepausiga õnnestus rada ära teha. Jällegi 4 rada. samuti 6A, 6B ja 6B+ ilmselt

Again 4 routes. same levels as last day. the names of routes were funny: Vu' cumpra (you buy), Non aprire questa porta (not to open this door), Neuroni da salvare (neurons to save/conserve), Limoncello ai neuroni (limoncello of neurons). I really lost many neurons there....

mugavas asendis, veidi enne kui nutt peale tuli. Comfortable, a bit before starting to cry :D

olen hädas, mis edasi? Inthe trouble.... what to do now?

Üritan pikk olla. Trying to be a bit taller

pool spagaati on tehtud, teine pool veel.

Itaalias on kena komme, et kogu seltskond kes ronib, kohtub pärast baaris... nagunii enamus juba teavad teineteist aastaid. Peale apperitivit küüditati mind Atranisse...... Seal ma nüüd olen, pizzerias, ning õgin margheritat. Tundub, et siin pole eriti midagi, peale ilu ja paari baari. Aga täna on pühapäev L. Öö rannal? Asjaolud on muutunud, ma polegi enam pizzerias, vaid baaris ....siin on internet ..... aga väljavaated heale unele on kesised, tuuline on :D

In Italy (at least in Campania) there is a nice habit to go to bar all together after climbing (it doesnt matter how much the climbers knew each other before). After apperitivi i came to Atrani, where I'mstill sitting in a bar, thinking about the wind and sleeping on the beach. It's really empty of people here.

Back to third home, Potenza

24.01
Kus ma nüüd pooleli jäingi.... Rooma lähedal vist. Üks rekkajuht proovis "õnne". Olin juba rekkasse roninud, kui sain aru, et parem mõte oleks sealt jalga lasta. Juhi silmist peegeldus liiga palju rõve-magusat kavalust ning tahtis teine juba käsigi külge panna..... Niisiis naasin hääletama. Aega võttis, aga asja sai - Massimo ja Concetta olid oivalised teekaaslased. Juttu oleks jätkunud kauemakski, kuid Caserta juures läksid teekonnad lahku :D.
Järgmine juht oli üks väga usklik vanahärra, kellel raadiost kõlas koguaeg "Meie isa" palve ning mingisugune teine, minu jaoks tundmatu palve (see kordus iga laulu järel.... laulud olid loomulikult jumalast ja lootusest :D). Esimene küsimus, mille härra mulle esitas, oli: "mis usku Te olete?" Saades teada šokeeriva tõe, et olen ateist, tundis ta mulle kaasa ning andis teada, et tema küll ei tahaks minu pükstes olla sel hetkel kui ma ükskord jumalaga kohtun ja aru saan, et olen terve elu suurest rumalusest ta olemasolu ignoreerinud või lausa eitanud. Õnneks läksime me juba Salerno juures lahku :D
Järgmine juht, kes mu ka Potenzasse sõidutas, oli hoopis huvitavam vestluspartner.
Mis te arvate, mis oli mu esimene tegevus kohale jõudes? Loomulikult ronimine. Rahvas polnud palju vahetunud/muutunud. :D

So, where did I finish last time?  Near Rome, direction to Napoli? Yeah, there was a truckdriver, who tried his "luck and fishing skills". I was already in the truck, when I understood that it woluld be better idea to escape. The driver looked too sweet-obscene and made weird questions. My intuition told me to leave and of course I did it. It took time to find my next victims, but it was worth it. Massimo and Concetta were good companions until Caserta. We had a lot and even a bit more to talk about.
The next driver was an elderly and very religious man. His radio was playing Radio Maria - one song and many prayers etc. The first question he asked was: "from which religion are you?" He was really worried about me when i said that i'm atheist. He told: "I wouldn't like to be in your pants when you finally meet the God and understand how ignorant you have been all the time" :D ;) Fortunately the ride was short, only from Caserta to Salerno.
The next driver, who took me directly to Potenza, was much better talking partner.
You'll guess what was my first activity when I arrived?? Climbing of course

Potenza all-linna tuled. Potenza at night.

25-27 jaanuar. Potenza
Pierluigi võõrustas mind, nagu ikka :D..... ronimine, kohtumine sõpradega jne. Istusin 2 päeva ülikoolis ja kirjutasin esseed nagu poleks reisil olles muud teha. Püha "Mullateadus II". Nüüd hakkan Eboli poole liikuma... Ja siis Costiera Amalfitana, kaljud, meri, telk ja tõenäoliselt veel valusamad sõrmed (praeguseks olen 4 päeva järjest boulderdanud ehk inimkeeles öeldes roninud)

My friend Pierluigi hosted me as always :). Doing normal things: climbing, meeting some friends etc. Actually most of the time during those days I was writing precis for "Soil Science II". Bloody hell, I need to say..... The best way to spend my holydays. I just sent this piece of **it to professor.....Now, Gessica, here I come. Hitchhiking to Eboli. And then to Costiera Amalfitana for real climbing. Yeah, my fingers will hurt even more in some days :D

Laulupidu Bolognas ja Perugia

21.01. Brescia
Tiirutasime terve päeva Brescia ümber mägedes ning linnas endas ringi.

All day hanging around in mountains, visiting secret places and the city.

Davide and Federico

Õhtul kella seitsmest üheni oli apperitivi :D

And appeeritivi from 7 pm to 1 am

Anarhistide urka vetsuuks.

22.01. (pühapäev, mis tähendab tavaliselt, et kõik on suletud ning väiksemad linnad õhtuti tühjad) Brescia-Bologna-Perugia

Plaan: Kõndida mägedes, leida kena ööbimiskoht tühjuses, hea vaatega päikesetõusule. Kirjutada referaati.

Tegelikkus: sattusin hääletades muusikasõprade auto peale ning läksin Bolognasse ühe baari juurde laulma :D. Mõned mängisid kitarri, teised üritasid sõnu meelde tuletada jne. Ehk siis pidu keskpäeval. Bolognast välja jalutamine võttis aega ning umbes päikeseloojangu ajal sain auto peale. 

 Andrea ja Barbara viisid Cesenasse ning sealt sain kahe autoga Perugiasse. Mul õnnestus vist linna parim veinibaar üles leida.... Seal küll Perugialasi eriti polnud, kuid selle eest saarlasi (sardi, siciliani). Tahtsin seal hakata kirjutama, kuid teised ei lasnud mul seal üksinduses mõtteid mõlgutada.

For the night I got to Perugia, went to Winery and thought to start writing..... but others didnt let me sit there alone :D. So, i joined a group of Sardinians, Sicilians and even Umbrians (Perugia is in Umbria) :D

23.01 Perugia-....

Tiirutasin lihtsalt mööda Perugiat ringi, astusin läbi ülikooli geoloogia osakonnas, mis oli väga vaikne ja inimtühi (eksamiperiood vist :D). Muide, ka Itaallastele maitsevad Teekonna kommid (vähemalt kohvikupidajaile, kellele mul oli au neid pakkuda :D).

Just hanging around the city, visitng the facolty of geologia (which was quite abbandoned)

Winery Frittole - Good wine and funny people :D.

Panorama

I would like to climb those roofs

The architecture of Perugia.... a lot os orange stones :D

Temple of Saint Michele

Pärastlõunal kohtusin Axeliga Saksamaalt (eelmisel õhtul oli mulle ta number antud, sest arvati, et ta on sama hull kui mina). Juhtumisi oli ta ka Couchsurfer ning tegeles jalgrataste parandamisega, niisiis oli meil nii mõndagi ühist ja oli selge, et sellel õhtul ei saanud veel edasi liikuda. Axel ning veel hulk mõttekaaslasi elasid linnast veidi eemal niisiis sain ta jalgratta pakiraamil järske nõlvu pidi alla sõita :D. Oivaline koht ning inimesed.... Sain laenuks jalgratta, millega linna ja ronimissaali jõuda, sest loomulikult tuli üle kaeda millistes tingimustes ronivad Perugialased. Treener Fabio võttis mind külalislahkelt vastu – sain 4 tundi nautida vastikuid radu, mida tunnen oma lihastes endiselt :D. Meid oli tegelikult trennis ainult 3..... haruldane nähe.

 At afternoon I met Axel from Germany who hosted me in his nice place a bit out of the city. We seemed to have la lot in common, so I was happy to stay there..... And it meant that I had the possibility to visit climbing hall. 4 hours of climbing with Fabio, Laura and Enrico.

24.01. Perugia-Potenza?

Maantee oli lähedal, ilm soe – mis ma veel oskan tahta. 

The road to Roma was nearby, the weather good.... what else can I want

Poola rekkajuht transportis mu Rooma lähedale tanklasse, ning seal ma nüüd olen, lootuses, et jõuan ikka Napolist edasi.

A Polish truckdriver picked me up and took near Rome. And right now i'm sitting there, writing this text and waiting for a next victim ;D.

Visiting my old cave mates in Brescia

19.01 
Lend Bergamosse, järgmine peatus: Brescia

Davide ja Robi, sõbrad ja koopakaaslased viimasest suvisest tripist, tulid lennujaama vastu ning viisid mu kenasti Bresciasse kohale. See on säärane keskmise suurusega linn Põhja-Itaalias, kus räägitakse väga tugeva ning eristuva aktsendiga. Hoolimata hilisest kellaajast tegime ikkagi väikese tiiru vanalinnas. Minu, kui Tartu tudengi jaoks tundus linn neljapäeva õhtu kohta liiga vaikne ja tühi, kuid Itaalias ongi peamiseks peopäevaks pigem laupäev, ning nende reede on nagu meie neljapäev. Magama saime varahommikul, peale seda kui olime hävitanud mu viimase külmarohu (Vana Tallinna).

Flight to Bergamo, next stop Brescia.
Davide and Roberto (my cave mates) came and took me to Brescia. Brescia is a city with ca 200000 habitants who speak with a strong accent. ;) Night tour in the center etc. For me, as a student from Tartu itseemed too empty and calm for a thursday. Usually the partying time starts from wednesday in Tartu..... Here in Brescia there is party mostly on friday and saturday.... 

20.01 Brescia

Pole sugugi halvim pilt mida ärgates näha. Not the worst way to wake up

Loodusseadus nr 1: Itaalias on alati majas külmem kui õues. Täna öösel teen küll enne magamaminekut kuuma jalavanni, sest viimane öö jäi külmetavate jalgade pärast katkendlikuks.
Davide pidi hommikul tööle minema, niisiis sain üksi linna avastama minna. Sain laenuks ülivägakena jalgratta.... ega ma jala ei käi ja vett ei joo ju..... ikka jalgrattaga ja kohvi juues.

In Italy it's always colder indoors compared to out...  So its better to take the bike of Davide and go to discover the town.

Pildiallkirja lisamine

Olin pannud oma jopi pakiraamile.... Kui ratta juurde naasin, seda seal enam polnud... Kellelgi oli mu joppi vist rohkem vaja. Niisiis hakkasin uurima kust kaltsukaid võiks leida.... Second handi küll ei leidnud, kuid sain tuttavaks Andreaga, kes peale väikest kõnet emale oli probleemi lahendanud - ta ema loovutas mulle ühe fliisi ja jopi :D. Natuke suured on, aga ongi ju hea, saab telgina kasutada :D.

It was nice and sunny, so I left my winter jacket on the bicycle rack. When I returned it wasn't there anymore, somebody else needed it more :(. How do I go to Abruzzo now? There is winter and i'm naked (almost).... Well, better not to think and go to see the castle, I'll figure out later what to do.
Near to the castle I started to talk with an almost Brescian, Andrea. When I asked about second hand shops to find some cheap warm thing, he called his mother and the problem was solved. They gave me some warm things and my trip will continue.

There is sunshine!! A miracle :D

Despite the sunshine there is still winter

Walls of the castle

Brescia

View from the platform of castle

Federico (kolmas koopakaaslane Meratest) tuli ka õhtul Bresciasse. Läks asi piduseks kätte. ;D

Federico, another cave-mate from Merate was coming to see us as well...... Party it will be

21.01
Kusagil päris lähedal pidi ka üks ronimiskalju olema.... millaski otsin üles, võib-olla praegu. Aga tegelikult on plaanid lahtised.... Alustuseks lähme linna pääle, vb jätkan õhtul juba teekonda lõunasse.

There should be a rock for climbing somewhere nearby..... I guess I need to go to search for it. Actually I have no idea of my plans fopr today :D. Maybe I continue my way to south already this evening, mmaybe not