Donate the trip

You can donate the trip. Account: Anu Hark, EE862200221067441148

laupäev, 7. jaanuar 2017

Just a small bite of Croatia

17.08 Mlini-Dubrovnik-Neum
Dubrovnikusse sõit oli vägagi arvestatav soojendus pikaks päevaks, nii kehale kui närvisüsteemile. Liiklus oli tihe ning kordagi ei tekkinud tunnet, et seal maanteel kulgemine ohutu oleks. Vahemere ümbrusesse ei tasu augustis minusugustel vist minna :D. Aga samas kaos on ju ka nauditav, omal moel.... miks muidu mulle Napoli meeldib?
Muide, Tiranas oli mind mingi putukas närinud ning hammustuskoht kasvas iga päevaga, sügeledes ning valu tehes (jalatsi kandmine ei olnud sugugi mugav enam).

Getting to Dubrovnik was a good warm up for my body and nerves (the road was too busy to feel safe.... tour buses going to the city and cars going to the beach)
BTW, in Tirana somebody has bited my leg, probably some insect..... and my leg started to get bigger and bigger every day. My running shoe seemed to be too small for that.
I love those mediterranean coniferous trees..... pines and cypresses.... oh yeah, almost forgot that I wanted to take a pic of Dubrovnik actually

Peaaegu Dubrovnikus, ühes populaarsemas Horvaatia reisisihtkohas. Almost there, in one of the most popular travel destinations of Croatia.
Kaugelt näeb linn küll muinasjutuline välja, lähemale minnes on asjalood veidi teistsugused, kuid mis eksklusiivsust ja põnevust ikka nii populaarsest ja tuntud kohast oodata?

 From distance Dubrovnik was like a fairy tale....
View from some platform I guess....

A part of the city wall complex
Liiga palju treppe ja inimesi oli, mis tegi rattaga liikumise võimatuks (peaaegu, sest tegelikult on ju kõik võimalik, eks?). Rattalukk oleks nüüd ära kulunud, aga kuna ma olin Tiranas pidanud omaenda ratast varastama, oli sellega kehvasti... Positiivse poole pealt võiks mainida asjaolu, et ma sain peaaegu kõigest aru mida ümberringi räägiti. Enamus turiste olid itaallased ja venelased ning enamik kohalikke pidid rääkima inglise keelt, et seda rahvamassi teenindada. Tegelikult oligi tunne nagu oleks taas Itaaliasse jõudnud.

..... but when I got in, I didn't have any possibility to enjoy it. Maybe I should return once in first days of april or something like that.... There were too many scales and people, so biking was impossible, and as I didn't have bycicle lock already from Tirana, I couldn't leave Massimo anywhere.
Good news was that I understood almost everything what others were talking, as most of the tourists were italians, russians and some english speaking..... and local people were mostly trying to sell something or offer some service, so they spoke english. I felt like in Italy
Nii tore on vahelduseks pilvi näha. Dubrovnik and tourists. Happy to see some clouds

The city was estetically very nice
Missioon 1: leida Horvaatia lipp mõistliku hinnaga (hinnad olid suhteliselt laes)
Missioon 2: valida umbes 30 erineva jäätise maitse hulgast välja 3, ning süüa see kolme palli sisaldav vahvlituutu ära enne, kui jäätis maha hakkab tilkuma. Loomulikult sattusin rääkima ka mõnede rattamatkajatega - erinevalt Albaaniast leidub neid Horvaatia rannikul rohkelt.

 Basically all I did in Dubrovnik was eating ice-cream (it wasn't easy to choose 3 flavours out of 30) and searching for cheaper croatian flag (they tended to be too expensive ;D). I also had some random conversations with some other cyclers.
Getting out of Dubrovnik
 Linnast välja jõudes oli taas hea, rahulik olla. Kui peatusin pitsarestoranis veepudeli täitmiseks, kostitati mind pealekauba ka maitsva pitsaga. Suur aitäh, restoran Giusto!

Õhtuks tahtsin jõuda Neumi, mis on Bosnia ja Hertsegoviina ainus mereäärne linn.... põhimõtteliselt väike kiil löödud läbi Horvaatia (Horvaatiast Horvaatiasse on umbes 10 km sõitu läbi BiH-i). Mulle oli soovitatud ka Stoni külastada, kuid kuna autoavarii tõttu oli edasi liikumine isegi minul aeglustatud, jäin jälle hilja peale ja käisin vaid Mali Ston'is ujumas. Tegelikult ei takistanud tekkinud üle 10 km pikkune ummik minu liikumist, kuid õnnetuspaigast mööda saades hakkasid autojuhid mind peatama, et infot küsida (kui kaugel on õnnetuskoht, kuikau võib verel aega minna jne), niisiis rääkimine võttis jälle mu aja. Isegi Eestlast õnnestus kohata - eks mu lehviv sini-must-valge köitis ta tähelepanu.
Pimedas jõudsin piirile, kus mind tervitasid muhedad piirivalvurid. Nad olid must lausa pimestatud (või siis mu pealambist 😁).


When I was in Zaton (10 km from city), I stopped in a pizzeria to fill my bottle, and they were so welcoming that gave me with water also a good pizza. Thank you for your kindness, restoran Giusto!

For the evening I wanted to get to Neum, the only Bosnia and Herzegovinas' town which have a bit of seaside. I was told that Ston is worth to visit, so I thought to drop by..... But, I was a bit slow, so I got to Mali Ston (small Ston) when it was almost dark, so I didn't go to Ston anymore..... just took my "shower" in the sea in Mali Ston and continued my way to Neum. Actually the reason of my slowness was a car accident, which caused a long traffic jam. For me it was not problem to ride, but after passing the accident point, drivers from opposite direction started to ask information about the situation.

Nägemiseni Bosnia ja Hertsegoviinas, riigis, kust on pärit kõik Eks-Jugoslaavia paremad naljad!

That's all about Croatia for this trip, see you soon in Bosnia and Herzegovina, the country where almost every ex-yugoslavian jokes are coming from!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar