 |
| Podgorica, the capital of Montenegro (pic from web, I was too tired and lazy to take any photos) |
13.08 Õhtu/evening. Podgorica
Hmm, õhtu oli ju iseenesest ilus, kuid kuna oli suvi, oli suurem osa rahvast kolinud mere äärde. Küsisin paljude möödujate käest kust võiks leida mõne kontserdi või live muusikaga baari, kuid mulle tehti kiiresti selgeks, et ma olin jällegi kohaga eksinud..... kõik elu toimus ju mere ääres. Kohalike lakoonilistest vastustest ning täielikult puuduvast uudishimust minu isiku vastu jäi mulje, et ma polnud eriti teretulnud.... Järsku keegi kõnetas mind: "miks sa seljakotiga sõidad, selle asemel, et klassikalist kahepoolset pakiraami kotti kasutada?" See oli üks noormees kes ka oli pool Euroopat läbi vändanud. Arvata võib, et meil oli palju ühiseid jututeemasid. Kui läbi linna kõndisime, peatus meie kõrval järsku auto, üks kapp hüppas välja ja tormas mulle kallale, karjudes, et seal liikudes ei tohi mul seda lippu olla... Mis lippu? Ta hakkas mu koti küljest Albaania lippu ära rebima. Õige jah, nende riikide vahel ei ole just suur sümpaatia. Samas, mul olid ju ka kõikide teiste läbitud riikide lipud lehvimas, nii et polnud erilist alust seda solvanguna võtta. Rahustasime siis tüübi kuidagi maha (Tõlkes: võtsime lipu koti küljest ära ning rullisime kokku 😤).
Trying to find some concert or bar with live music again...... and wrong place again. Everybody is in Budva or Kotor (sea side), obvious, how did I forget. When talking to the people, I felt that I was not welcome.... all answers to my stupid questions were really laconic (even more than in Estonia :D). After a long walk somebody asked me: "Hey, excuse me, why do you travel with backpack? Isn't it more comfortable to use normal bike bags?" It was one guy who also had travelled Europe by bike. So you will guess who hosted me this night...
When we were walking through the city, a car stopped next to us, one big guy jumped out and kind of attacked me. He screamed (in serbo-croatian): "you can't have this flag here!" What?? Oh I got it.... now I remembered that relations between Albania and Montenegro (also Serbia) were not the best. Ok, we took away the flag of Albania from my bag..... just to put it back afterwards (I knew that it was risky, but a little provocation is one of the ways how to see the mentality.....I'll tell you that it was not the last incident with that flag).
14.08 Podgorica-Niksic-Krupac lake
Ülesmäkke minna raske,
võtab lausa võhmale.
Alla tulles hoog saab vahva,
kihutan siis põõsasse.
.... meenub säärane lastelaul.... kuigi teel Niksic'isse kogesin vaid salmi esimest poolt.
Niksicis nägin taas tugevalt vaenulikku suhtumist Albaania lipusse. See tegelikult enam väga ei üllatanud mind, kuigi ma polnud endiselt päris hästi aru saanud, mis oli säärase põlguse põhjus. Eks mulle siis baaris selgitati umbes nii: "Albaania toetab terrorit", "nad on moslemid", "Nad tahavad luua suurt Albaania impeeriumi kõigist riikidest kus on suurem albaanlaste kogukond".
Tegelikult reisi lõpuks sai asi muidugi selgemaks, kuna allikaid ja vaatenurki oli rohkelt, nagu ikka. Montenegro lipu leidmine kujunes ka arvatust keerulisemaks.....
It was so hard to ride to Niksic. It was always uphill and there were no villages/petrol stations where to refill my bottle. Thirst was quite painful when I got to my destination.
In Niksic the first thing I heard was: "I don't like your flag". It was a barmen in the place where I stopped. "OK then, please explain me, what's wrong there between Montenegro and Albania!?". " They are muslims, they are supporting terrorism and they want to create a big Albanian empire of countries where the albanian community is big enough". It wasn't enough for me.... There was an old man who was less emotional and more experienced, so he gave me more argumented review of history. I'm not going to write about it, because anything I would say would be deffinitely wrong for somebody..... I don't believe in truth in history, I'll only have my opinion.
Lake Krupac and concert of Manu Chao
Järv oli ideaalne väikeseks värskendavaks siestaks. Sattusin ühe bosnialaste grupiga vestlema, ning pärastlõuna möödus nagu niuhti.
Õhtul.... jaah, Manu Chao oli loomulikult üks hilisemaid esinejaid, kuid see ei seganud meid sugugi. Otsisin taas üles oma Albaania sõbrad, kellega koos aega surnuks lüüa, kohalikke jooke maitsta jne.
Krupac lake was perfect for "showering", Bosnian guys for conversation and my albanian friends for warm up pefore Manu Chao concert.
Alguses teadsin, et pilet maksab 10 eurot, ning olin rahul. Värava juurde jõudes tulid mu juurde kaks noort Itaallaast ning küsisid, ega mul piletit pole vaja, nad müüvad 5 euroga...... No ikka oleks vaja, kaup tehtud. Tundub peaaegu võimatu- Manu kontsert nii soodsalt. Hakkasime siis hääli lahti laulma (või karjuma, kuidas keegi....)
The ticket should have cost 10 euros, but just before getting to the gate, two italian youngsters asked if i need a ticket, for only 5 euros.... of course!! Incredible - concert of Manu for almost nothing (or lets say for 7 cups of caffe)
I better don't describe the feelings during the concert.... lots of people with similar mentality together.... and even albanians were welcome :D
Some links: lagrima de oro and something, la vida es una tombola (one of my favourites :D), Mix... I'm somewhere there
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar