põgenemine halva ilma eest/ escape from bad weather

Tšehhis sadas vihma :(. Olgu, jõuab ju sloveenias ära käia 3 päevaga. Õhtuks olin Triestes....

 ja ööseks  sloveenias Koperis, mis on vaid 15-20 km kaugusel sihtkohast Ospist.

a street of Koper

Getting closer to Osp

Päeval sain Ospis 5 tundi ronidagi...4 Tiroollasega ;).

Aga homme peaks pussnuge sadama, niisiis tuleb mingi uus plaan leiutada. Vb lahen samade ronimiskuttidega Ljubljanasse ning sealt ohtul edasi pohja poole. Peale väikest kokkamist läksin Triestesse ning leidsin imelise kohviku/bistroo Bike Bistro

Igatahes huvitavaid roniprojekte aina koguneb tulevikuplaanidesse.... praegu (26. aprillil kell 23.53) olen Opicinas ning jutud kaivad, et ka siin on imelised kaljud.

Well,it was really bad weather in Czech Republic so i decided to go to slovenia (Osp) for 1-2 days (i need to return to southern poland for friday evening...). Got there for the night thanks to some really fast and some very long rides. The truck-driver who picked me up near Brno and took to Trieste was maybe the most symphatic trucker I have met.... etc. Trieste was not so interesting at night, thats why I ended up in Koper at 3 am. In the morning I hitched to Osp and joined one group of Sud-Tirolian guys for climbing. I'm not gonna describe those emotions :D, you need to try it yourself. Tomorrow is bad weather again, so I need to find a new place to escape... direction north... For the evening I went to Trieste again and I found a really cosy bistro there: Bike Bistro. Made by bicycle enthusiasts.... I enjoyed wine and chatting with those guys there. For the night I escaped to Opicina, where I was hosted by lady who last picked me up. It's raining men, halleloojah....

I need to escape from Europe I guess.

30 tundi

14.00 Nyyd peaks hakkama Haapsalust lõuna poole liikuma,aga kurjam, kõrv on lukus,  niisiis on esimeseks vaatamisväärsuseks hoopis haigla. Aga ikkagi võib hakata juba panuseid tegema - kui kaugele ma täna jõuan? Äkki kaunasesse?

Walking towards Lihula, trying to stop some car

Enough for bouldering?

luggage in the beggining of my trip... never forget "Teekonna" (means journey in estonian) candies

umbes 15.30 tostsin poidla pusti. Liiklus pole seal Lihula maanteel just liiga tihe, aga peale 5 km kondimist sain kyydi Haademeestesse. Sealt edasi oli juba peaaegu, et suureparane - peatus auto, mille juht laks otse Hispaaniasse, mis minu jaoks tahendas Kesk-Poolat. Aga see arkvel pysimine ei olnud sugugi lihtne... ja magamine oleks olnud ausa ebaviisakas arvestades et teine pidi nii pikka otsa soitma :D. Lodzist edasi ei lainud enam nii lihtsalt. yks katoliku nunn viskas  mu Wroclawi lahedale ning edasi tuli pikki tunde kestev pisikestel teedel ummikutes istumine. Tegelt ioli olnud plaan sinna Wroclawi juurde ankrusse jaada, kuid liiga kylm oli.... edasi lounasse ikka. Lopukas sai korini, ning hyppasin rekkalt maha- parem lahen Praha asemel Libereci.... veidi vaiksem ikkagi. Heh, hoopis Turnovi kanti sattusin, sest viimane kyyt loppes ka öömaja leidmisega. Mis saaks olla paremat kui võõrustajad, kes ronivad....

Ok, today's the day. In some hours i should start hitchhiking towards south, but at first i need to open my ears again. The right one is locked by wax and i feel like a drunken sailor (no balance without hearing).

walking near Haapsalu

Lets bet how far can i get first day! I got somewhere in Lithuania, but as I caught a car which was going directly to spain, I didn't need to think about it.... anyway all night riding. Igot to central Poland with that car.

Czech republic, not far from Turnov

Sub-forest

Somehow I fought myself through forest and found a river

After 30 hours of hitching I ended up in Turnova, ćzech republic... I didnt plan it but it seems to be perfect hopefully the rocks will be dry for tomorrow. Im hosted by people who climb and live.... what else can I want...Ok no climbing next day... nobody's going to climb on wet rock

Uus plaan/ New plan

Ega ma kaua vist paigal ei suuda püsida. Emotsioonid viimatise reisi kaljuronimisest pole mälust sugugi kustunud ning tasasel maal elamine tundub aina raskemana. Ei-ei, veel pole tegemist emigreerumisega, kuid mõneks nädalaks lähen kaljudele rippuma (või hängima) küll. Stardiksin aprilli viimase nädala alguses ning naaseks..... millalgi. Plaan on hääletada alustuseks Lõuna-Poola või Põhja-Tšehhi, kohtuda Mischa ja ta sõpradega Saksamaalt ning 3-4 päeva seal ronida. Tjah, köis tuleb veel tekitada, aga see ainult tehniline probleem :D. Edasi laseks sakslastel ülikooli tagasi minna ning liiguks üksi edasi Sloveeniasse Ospi lähedale. Seal kõrguvad taeva poole päris aukartustäratavad kaljuseinad ;). Ning edasi - kõik teed viivad Itaaliasse?
Trentino-Alto Adige ning Friuli-Venezia Giulia ja Molise on kolm viimast maakonda, mida ma Itaalias veel väisanud pole.... Viimane jääb selgi korral ilmselt nägemata/katsumata, kuid kaks esimest asuvad just kenasti põhjas ning peidavad endas üksjagu ronimaterjali. Ootan pikisilmi. Kui kevad ei tule Anu juurde, läheb Anu kevade juurde... sama käib ka mägede kohta.

I can't stay without travelling very long, you know. I haven't forgotten the emotions from last travels climbing walls and people. Living in a place without mountains and rocks gets harder every day. No, don't get me wrong, I'm not gonna emigrate, I just plan to hang on some rocks some weeks. I'll start on the last week of april and return on..... one day. First I want to hitchhike to southern Poland or north of Czech Republic, meet my friend Mischa and his friends from Germany and climb there some days. I still don't have a rope, but it's only a technical problem... will be solved. Afterwards I'll let others to go back to university (good students as they are) and continue towards south... To Osp in Slovenia and Dolomites (Trentino-Alto Adige) in Italia.... All ways take me to Italia, doesn't matter where I want to go and why 😝. I'm looking forward already as the spring doesn't want to come to Estonia. I need to go, find the spring and take it home.

Laupäevane rattasõit ja takistuskõnd. Saturday biking and hiking

Ärkasin rahulikult kell 10 üles, sõin veel rahulikumalt hommikusööki ning istusin arvuti taha, esitlust koostama. Kohe mingit motivatsiooni ei tundnud sääraseks tegevuseks - liiga ilus ilm oli. Hmm, kui läheks õige Peipsi äärde? Google Maps lahti ning sihtkohta  valima. Emajõe Suursoo vist sobiks? Kastresse rattaga ning edasi jalgsi? Nüüd oli veel vaja kiiresti kott pakkida, tortilla valmis teha (ei saa ju kartuleid ja praetud räimi külmkappi igavlema jätta 😁) ja väntama hakata.
Alles 12.30 sain kodust välja.... oleks pidand ikka eelmisel päeval selle peale mõtlema ning normaalsel ajal ärkama 😖.
Kastresse jõudes avastasin, et tulemasin jäi maha. Kuidas ma niimoodi kohvi teen? Gaasipliit ja kohvikann on kaasas, kuid süütajat pole. Õnneks olid Hooldekodu Härmalõng töötajad nii lahked, et andsid mulle tikke, niisiis olin valmis sohu minema.

I woke up at 10, ate my breakfast and sat in front of the computer... to start writing a small review and a presentation - ordinary university stuff, you know. No motivation at all for that and also the weather was not supporting this kind of activities. So I opened Google Maps, took a look and decided to go to Emajaõe Suursoo (the Big Bog of the Mother River) by bike. I knew it was late for starting hike, but..... So I made quickly a tortilla out of my potatoes and fried sprats, packed my bag and started pedaling. I started from Tartu at 12.30 and arrived to Kastre, the last village before the bog at 14. Oh, I had forgotten my lighter. How to make caffe like that? No shops in Kastre... lucky me that some local ladies had some matches. Now I was ready to jump into adventure again.

Massimo pidi üksi konutama jääma, teed polnud enam rattaga läbitavad. I left Massimo alone because routes were not cyclable anymore.

Ma veel ei tea kes see armas karvane/okkaline on... igatahes mitte siil 😂. Who is this hairy/spiny creature? I'm sure it's not a hedgehog.

 Kaks tundi müttamist. Isegi üks väike rabatükk jäi ette. Sääl oli veel veidi sügisesi jõhvikaid säilinud. Nägin mingeid imelikke suuri jalajälgi... ei saanudki aru mis kujuga need täpselt olid. Suhteliselt ümarad ning ei tundunud olevat sõralise omad. Kas tõesti karu? Igatahes taimestik oli veel suhteliselt õnnetu ja hall, vaid mõnedes kohtades olid puudel/põõsastel pisikesed lehed näha....  natuke naati ja muid rohttaimi oli ka.
Lõpuks jõudin ühe kraavi äärde veidi kuivemale kohale, see tähendas vist, et oli aeg lõunatada. Oligi võimalus katsetada oma matkapliiti. Kas plahvatab või teeb mulle kohvi?

Turned away of the route, I needed to fight with some young trees before I arrived to more walkable moor. There were still few cranberries left from last autumn. Mostly the vegetation looked quite dead, only in some places there were already small leaves on bushes/trees, a bit of goutweed and other herbaceous plants. And I found some big animal traces. They were not left by ungulates.... Was it really a bear? I really wanted to see one, but I made too much noise for that. After 2 hours of walking I found a nice almost dry place for sitting, so it was time for a lunch break, and caffe.... It was the first time to try my gas stove.... I wasn't sure if it explodes or not...

Pokud. Sorry, I don't know how to call them in english.... sods. But poku is a better name

The book of Poku by Edgar Valter

Ämmatoss? Varbaga togides paiskus välja rohekas-hall eosepilv. Lycoperdon perlatum? When you touch/hit them, the greeny-grey spores get thrown out.

 Loomulikult eksisin ma seal võsas ja kraavide vahel ära. Suunda ma küll enam-vähem teadsin, kuid kui kraav oli ületamiseks liiga lai, tuli suunda muuta.... nii ma tegingi mingeid kaheksaid seal. Nojah, nii mõnelgi korral õnnestus leida mõni kraavi ületav puutüvi, kuid ega need siis alati mu raskusele vastu pidanud 😆, üks murdus just napilt enne kui kaldale jõudsin astuda. Pääsesin küll kuivalt, kuid teatava hüppeliigese sidemete venitusega. Ei tea kas õnnestub ööseks võsast välja jõuda? Mõtlesin juba variantidele, kuidas öö soos võimalikult väikese külmetumisega üle elada :D.

Of course I got lost, because I just went where my feet took me.... and then I wanted to get back, but deffinitely I didn't want to repeat the same way. Following the ditches I just walked and walked (and fought with bushes, trees and grass). And then I found myself again in the same place where I was 1 hour ago. I was already thinking about ways to survive the night in this bloody bog :D.

Päike oli endiselt horisondi kohal. Sun was still up.

....aga teisele poole vaadates paistis juba kuu. .....but looking to other direction, I saw already moon

Ohhoo, mis ma kuulsin? Mootorimürin! Kusagil läheduses peab olema mõni mõistlikult läbitav tee! Võtsin suuna müraallika poole ning mõnesaja meetri järel olingi kruusateel. Nüüd oli vaja ainult kõndida, et rattani jõuda.... ei mingit võitlust puude, põõsaste ja pokudega enam. Tagasi Tartusse sõites oli juba hämar/pime ning 25 km tundus 50-na. Igatahes see väike väljasõit venis 3 tundi pikemaks kui plaanitud. Nii peabki! Algul oli veel küsimärgi all olnud ratta keti ja hammasrataste kestmine (mäest üles minna enam ei saa, kett hüppab hammasratastel), kuid selle sõidu pidasime üheskoos veel vastu.

 But then I heard the sound of some cars. I just took the direction to the source of this sound. There was a small gravel road. OK, now it was easy to find a way back to my bike. It was already quite dark when I rode back to Tartu and 25 kms seemed to me as 50 kms. In the beginning of the trip I was questioning if my bicycle lasts until the end (the chain and cassestte are really consumed, so that the chain is jumping on the cassette when i use power).... this time I was still lucky. In next 2 weeks I'm gonna change the chain!