Ärkasin rahulikult kell 10 üles, sõin veel rahulikumalt hommikusööki ning istusin arvuti taha, esitlust koostama. Kohe mingit motivatsiooni ei tundnud sääraseks tegevuseks - liiga ilus ilm oli. Hmm, kui läheks õige Peipsi äärde? Google Maps lahti ning sihtkohta valima. Emajõe Suursoo vist sobiks? Kastresse rattaga ning edasi jalgsi? Nüüd oli veel vaja kiiresti kott pakkida, tortilla valmis teha (ei saa ju kartuleid ja praetud räimi külmkappi igavlema jätta 😁) ja väntama hakata.
Alles 12.30 sain kodust välja.... oleks pidand ikka eelmisel päeval selle peale mõtlema ning normaalsel ajal ärkama 😖.
Kastresse jõudes avastasin, et tulemasin jäi maha. Kuidas ma niimoodi kohvi teen? Gaasipliit ja kohvikann on kaasas, kuid süütajat pole. Õnneks olid Hooldekodu Härmalõng töötajad nii lahked, et andsid mulle tikke, niisiis olin valmis sohu minema.
I woke up at 10, ate my breakfast and sat in front of the computer... to start writing a small review and a presentation - ordinary university stuff, you know. No motivation at all for that and also the weather was not supporting this kind of activities. So I opened Google Maps, took a look and decided to go to Emajaõe Suursoo (the Big Bog of the Mother River) by bike. I knew it was late for starting hike, but..... So I made quickly a tortilla out of my potatoes and fried sprats, packed my bag and started pedaling. I started from Tartu at 12.30 and arrived to Kastre, the last village before the bog at 14. Oh, I had forgotten my lighter. How to make caffe like that? No shops in Kastre... lucky me that some local ladies had some matches. Now I was ready to jump into adventure again.
 |
| Massimo pidi üksi konutama jääma, teed polnud enam rattaga läbitavad. I left Massimo alone because routes were not cyclable anymore. |
 |
| Ma veel ei tea kes see armas karvane/okkaline on... igatahes mitte siil 😂. Who is this hairy/spiny creature? I'm sure it's not a hedgehog. |
Kaks tundi müttamist. Isegi üks väike rabatükk jäi ette. Sääl oli veel veidi sügisesi jõhvikaid säilinud. Nägin mingeid imelikke suuri jalajälgi... ei saanudki aru mis kujuga need täpselt olid. Suhteliselt ümarad ning ei tundunud olevat sõralise omad. Kas tõesti karu? Igatahes taimestik oli veel suhteliselt õnnetu ja hall, vaid mõnedes kohtades olid puudel/põõsastel pisikesed lehed näha.... natuke naati ja muid rohttaimi oli ka.
Lõpuks jõudin ühe kraavi äärde veidi kuivemale kohale, see tähendas vist, et oli aeg lõunatada. Oligi võimalus katsetada oma matkapliiti. Kas plahvatab või teeb mulle kohvi?
Turned away of the route, I needed to fight with some young trees before I arrived to more walkable moor. There were still few cranberries left from last autumn. Mostly the vegetation looked quite dead, only in some places there were already small leaves on bushes/trees, a bit of goutweed and other herbaceous plants. And I found some big animal traces. They were not left by ungulates.... Was it really a bear? I really wanted to see one, but I made too much noise for that. After 2 hours of walking I found a nice almost dry place for sitting, so it was time for a lunch break, and caffe.... It was the first time to try my gas stove.... I wasn't sure if it explodes or not...
 |
| Pokud. Sorry, I don't know how to call them in english.... sods. But poku is a better name |
 |
| The book of Poku by Edgar Valter |
 |
| Ämmatoss? Varbaga togides paiskus välja rohekas-hall eosepilv. Lycoperdon perlatum? When you touch/hit them, the greeny-grey spores get thrown out. |
Loomulikult eksisin ma seal võsas ja kraavide vahel ära. Suunda ma küll enam-vähem teadsin, kuid kui kraav oli ületamiseks liiga lai, tuli suunda muuta.... nii ma tegingi mingeid kaheksaid seal. Nojah, nii mõnelgi korral õnnestus leida mõni kraavi ületav puutüvi, kuid ega need siis alati mu raskusele vastu pidanud 😆, üks murdus just napilt enne kui kaldale jõudsin astuda. Pääsesin küll kuivalt, kuid teatava hüppeliigese sidemete venitusega. Ei tea kas õnnestub ööseks võsast välja jõuda? Mõtlesin juba variantidele, kuidas öö soos võimalikult väikese külmetumisega üle elada :D.
Of course I got lost, because I just went where my feet took me.... and then I wanted to get back, but deffinitely I didn't want to repeat the same way. Following the ditches I just walked and walked (and fought with bushes, trees and grass). And then I found myself again in the same place where I was 1 hour ago. I was already thinking about ways to survive the night in this bloody bog :D.
 |
| Päike oli endiselt horisondi kohal. Sun was still up. |
 |
| ....aga teisele poole vaadates paistis juba kuu. .....but looking to other direction, I saw already moon |
Ohhoo, mis ma kuulsin? Mootorimürin! Kusagil läheduses peab olema mõni mõistlikult läbitav tee! Võtsin suuna müraallika poole ning mõnesaja meetri järel olingi kruusateel. Nüüd oli vaja ainult kõndida, et rattani jõuda.... ei mingit võitlust puude, põõsaste ja pokudega enam. Tagasi Tartusse sõites oli juba hämar/pime ning 25 km tundus 50-na. Igatahes see väike väljasõit venis 3 tundi pikemaks kui plaanitud. Nii peabki! Algul oli veel küsimärgi all olnud ratta keti ja hammasrataste kestmine (mäest üles minna enam ei saa, kett hüppab hammasratastel), kuid selle sõidu pidasime üheskoos veel vastu.
But then I heard the sound of some cars. I just took the direction to the source of this sound. There was a small gravel road. OK, now it was easy to find a way back to my bike. It was already quite dark when I rode back to Tartu and 25 kms seemed to me as 50 kms. In the beginning of the trip I was questioning if my bicycle lasts until the end (the chain and cassestte are really consumed, so that the chain is jumping on the cassette when i use power).... this time I was still lucky. In next 2 weeks I'm gonna change the chain!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar